Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 68,8% ja töötuse määr 5,8%.

Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni. Kuid majandusseisak ja sellest haavatud tööturu olukord viitab pigem sellele, et 2010. aastal võib pikka aega töötust kogenud inimeste arv üheksa aasta tagustele näitajatele järele jõuda. Viimase aasta jooksul on pikaajaliste töötute ehk nende inimeste arv, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem, hüppeliselt suurenenud Eesti linnades (2,4 korda), seda eeskätt Ida-Virumaa linnades ja Tallinnas. Pikaajalise töötuse kasv

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta I kvartalis 7200 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 13% ja võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 3%.

Statistikaamet kannab juba viiendat aastat auväärset rohelise kontori tiitlit. Kuidas sai roheline tee alguse ja kuhu see tee lähiaastatel viib?

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2013. aasta I kvartalis ligi 7000 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga nende arv vähenes 1,1%, ent suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 5,7%.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2012. aasta II kvartalis üle 8100 vaba ametikoha ning nende arv kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes 29%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on vabade ametikohtade arv pärast 2008. ja 2009. aasta langust kasvanud alates 2010. aasta II kvartalist.

Selle aasta konkursi „Andmepärl 2024“ parima andmeloo tiitli võitis Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) digilabori andmelugude sari. Parima infograafika tunnustuse pälvis Keskkonnaagentuuri pakendijäätmete statistika.

Töötuid oli 2013. aasta IV kvartalis 59 000 ja töötuse määr 8,7%, teatab Statistikaamet. Kuigi aastakeskmine töötus oli väiksem kui 2012. aastal, on tööpuuduse vähenemine aeglustunud.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta neljandas kvartalis 1904 eurot, mis on 9,7% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Terve aasta lõikes oli 2023. aasta brutokuupalk keskmiselt 1832 eurot, mis on 11,3% kõrgem võrreldes 2022. aasta brutokuupalgaga. Mediaanpalk oli 2023. aasta neljandas kvartalis 1578 eurot ja 2023. aasta lõikes tervikuna 1501 eurot.

Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?