ESMS metaandmed
Otsingu tulemused
Valdkond
Mis valdkondade müügitulu on suurim? Kelle investeeringud on kõige suuremad? Ettevõtete majandusnäitajad aitavad hinnata, kuidas Eesti ettevõtjatel ja majandusel läheb. Uuendusmeelsed ettevõtjad suurendavad tootlikkust ja suudavad läbi lüüa rahvusvahelistel turgudel. Nõnda saab pakkuda rohkem häid töökohti ja maksta konkurentsivõimelisemat tasu. See mõjutab positiivselt eelkõige tööealisi elanikke piirkondades, kus edukad ettevõtted tegutsevad, kuid ka kogu Eesti majandust. Statistikaamet avaldab Eesti ettevõtete majandusnäitajaid aasta ja kvartali kaupa tegevusala, töötajate arvu ning
Statistikatöö
Statistikatöö
Statistikatöö
Aprillis oli turiste mullusest oluliselt rohkem
Kuupäev 08.06.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel kasutas aprillis majutusettevõtete teenuseid 59 000 turisti, mis on üle kolme korra rohkem kui aasta varem samas kuus. Kasvas nii välis- kui ka siseturistide arv.
Valdkond
Haridus mõjutab meie võimalusi kogu elu jooksul – alates lasteaiast ja koolist ning lõpetades erialavalikute, tööelu ja elukestva õppega. Haridusstatistika aitab mõista, kuidas Eesti inimesed õpivad, milline on nende haridustase ning kuidas muutuvad õppimisvõimalused ja haridustee eri eluetappides. Haridusstatistika annab järgmist teavet: milline on elanike haridustase; kui palju lapsi osaleb alushariduses; kui palju on õppijaid üldhariduses, kutsehariduses ja kõrghariduses; kui palju on õppeasutusi; kui palju on teistest riikidest pärit üliõpilasi; kui levinud on õppimine täiskasvanute hulgas
Tootjahinnaindeksi langust mõjutas enim elektrienergia hinnalangus
Kuupäev 21.08.2020
Artikkel
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes juulis võrreldes juuniga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 3,4%.
Suhtelist vaesust koges mullu iga viies Eesti elanik
Kuupäev 15.12.2016
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse
Statistikatöö