Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel jätkus 2009. aastal sotsiaalkaitse kogukulutuste suurenemine, kuigi kasv oli väiksem kui aasta varem. Majanduskriis suurendas vajadust sotsiaalkaitsekulutuste järele, ent vähendas võimalust neid riigi eelarvesse planeerida. Võrreldes 2008. aastaga kasvasid kulutused sotsiaalkaitsele kümnendiku, aasta varem neljandiku. Eesti riik panustas sotsiaalkaitsesse 2009. aastal kokku 2,66 miljardit eurot. Sotsiaalkaitse kogukulutused ühe elaniku kohta olid 1982 eurot, mis on 173 euro võrra rohkem kui 2008. aastal. Kui 2008. aastal suurendas sotsiaalkaitsekulutusi veel

Kui kõik vajalikud andmed oleksid õigel ajal käes ja kvaliteetsed, oleks riikliku statistika tegemine puhas rõõm. Tegelikkuses on andmekogumine statistika tegemise protsessi kõige vaevalisem ja kallim osa. Sellepärast peab alati hoolikalt kaaluma, milliseid andmeid on vaja ja kuidas neid koguda.

Statistikaameti andmetel hakkas transiitveo maht 2009. aastal koos nõudluse kasvuga taas suurenema ning läbi Eesti kulgeva transiitkauba maht on jõudmas tagasi kriisieelsele tasemele. Eesti esindab tüüpilist Balti transiidi mudelit, mis põhineb Venemaalt nafta ja naftasaaduste vedamisel Läänemere sadamatesse ja seal laevadele laadimisel. Tõsisem nõrkus transiidisektoris ongi transiitkaupade ühekülgsus ja -suunalisus, sest valdavalt domineerivad nafta ja naftatooted, mis liiguvad Venemaalt lääne suunas. Naftatooted, toornafta ja kivisüsi ning keemiatooted on läbi aastate andnud suurima osa

Statistikaameti andmetel hakkas transiitveo maht 2009. aastal koos nõudluse kasvuga taas suurenema ning läbi Eesti kulgeva transiitkauba maht on jõudmas tagasi kriisieelsele tasemele. Eesti esindab tüüpilist Balti transiidi mudelit, mis põhineb Venemaalt nafta ja naftasaaduste vedamisel Läänemere sadamatesse ja seal laevadele laadimisel. Tõsisem nõrkus transiidisektoris ongi transiitkaupade ühekülgsus ja -suunalisus, sest valdavalt domineerivad nafta ja naftatooted, mis liiguvad Venemaalt lääne suunas. Naftatooted, toornafta ja kivisüsi ning keemiatooted on läbi aastate andnud suurima osa

Üle poole Eesti majanduse lisandväärtusest loodi 2015. aastal endiselt Harju maakonnas, ent erinevused maakondade majandusstruktuuris on kasvanud, teatab Statistikaamet. Kogu Eesti lisandväärtusest 69% toodeti teeninduses ja sektori osatähtsus on viimase nelja aastaga suurenenud seitsmes maakonnas.

Venemaa 2010. aasta rahvaloenduse esialgsed tulemused näitavad, et võrreldes 2002. aasta rahvaloendusega on riigi elanikkond vähenenud. 14.-25. oktoobrini toimunud Venemaa rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit. Siiski pole 143,2 miljoni inimese puhul tegemist veel lõpliku arvuga, sest praegu toimuva andmetöötluse käigus arvestatakse sellest maha korduvalt üleloetud inimesed. Venemaa Föderaalne statistikaamet Rosstat on juba teada andnud, et Venemaa rahaarv võib olla loenduste vahelisel

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht emeriitprofessor Ene-Margit Tiit esitleb täna, 29. detsembril algusega kell 13.00 Viru keskuse IV korruse Rahva Raamatus oma värskelt ilmunud raamatut „Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust“.