Otsingu tulemused

Novembri teisel pühapäeval tähistame isadepäeva. Huvitava ülevaate Eesti isade kohta saad Statistikaameti peaanalüütik Eve Telpti eelmisel aastal kirjutatud blogiloost.

Septembris algab iga kümne aasta tagant aset leidev põllumajandusloendus, kus täpsustatakse muuhulgas ka Eestis kasvatatavate põllumajanduskultuuride andmeid. Heitsime pilgu selle aasta esialgsetele põllumajandusmaa andmetele, et teada saada, mis saaduseid on Eesti põldudel populaarne kasvatada.

Tarbijahinnaindeks langes 2009. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,7% ja tõusis võrreldes eelmise aasta aprilliga 0,3%, teatab Statistikaamet.

Vanemaealiste uuringu 2010. aasta andmetel pidas 50-aastasest ja vanemast elanikkonnast oma tervist suurepäraseks või väga heaks 30%. Samas kolmandik vanemaealisi külastas perearsti vähemalt viis korda aastas.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta augustis võrreldes juuliga 0,3% ning võrreldes eelmise aasta augustiga 5,5%, teatab Statistikaamet.

7. oktoobril alustab statistikaamet tööjõu-uuringu prooviuuringuga, mida tehakse paralleelselt tavapärase tööjõu-uuringuga. Prooviuuringu eesmärk on kasutada uuenenud küsimustikku ja metoodikat, mis võetakse kasutusele aastal 2021. Esimest korda on vastajatel võimalik kasutada veebiküsimustikku, samuti lisanduvad uuringu valimisse 75‒89-aastased isikud.

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse