Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on kasutatava põllumajandusmaa suurus 2026. aastal 981 700 hektarit. „Põllumajandusmaa kogupind on mullusega võrreldes püsinud pea muutumatuna ja on juba 15 aastat olnud miljoni hektari lähedal,“ tõi Kirs välja ja lisas, et 978 800 hektarit on kasutuses suuremates põllumajanduslikes üksustes ja registreeritud PRIAs ning veidi rohkem kui 2800 hektarit koduaedades. „Teravilja kasvupinna 4% vähenemine tuleneb peamiselt taliteravilja kasvupinna kahanemisest," kommenteeris Kirs. Teravilja kasvupinnast 59% on taliteravili ja 41% suviteravili

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata, mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et viimati langes tarbijahinnaindeks kuises võrdluses selle aasta märtsis 0,5%, sama suurt langust nagu praegu nägime aga viimati ligi kolm aastat tagasi 2022. aasta oktoobris. „Võrreldes eelmise aasta septembriga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 7,7% võrra kallinenud toidukaubad,“ kommenteeris Veski indeksi aastast tõusu. Toidukaupadest olid kõige kaalukamad liha ja lihatoodete 8,2% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,2% kallinemine ning puuviljade 15% ja šokolaadi 36,8% hinnatõus. Aastaga on odavnenud

Eurostat eristab spordi- ja vaba aja teenuste puhul kaht peamist kulu: aktiivne osalemine ja spordiüritustel pealtvaatajana käimine. Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul paistab Eesti Euroopa võrdluses silma sellega, et spordile kulutatud raha läheb valdavalt aktiivsele osalemisele, mitte pealtvaatamisele. „Eesti leibkondade puhul läheb suurem osa spordiga seotud kulutustest treeningutele ja harrastustele, mitte niivõrd varustusele või spordiürituste külastamisele,” tõdes ta. Sissetulek määrab, kui palju spordile saab kulutada Eurostati andmed näitavad seost spordikulutuste ja

Statistikaameti analüütiku Luisa Nuka sõnul suurenes tehisintellekti kasutamine aastaga leibkondades 1,4 korda ja ettevõtetes 1,5 korda. „Kasvu taga on ilmselt sellel põhinevate rakenduste ja teenuste laiem kättesaadavus ning nende integreerimine igapäevaellu. Kõige rohkem suurenes kasutus 65–74-aastaste vanuserühmas, kus kasv oli rohkem kui kahekordne,“ tõi Nuka välja. Märgatavam suurenemine toimus ka 35–44-aastaste seas. „Tehisintellekti kasutamine noorte seas oluliselt ei suurenenud, kuna selle vanuserühma kasutustase oli juba varem kõrge (90%). Samas jäid noored jätkuvalt kõige

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski tõi välja, et tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks 2025. aastal oli toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus. „Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 6,9%,“ lausus Veski. Toidukaupadest kallinesid enim šokolaad (31,5%), kohv (31%), linnuliha (15,2%) ning värsked puuviljad ja marjad (12,7%). Samas odavnesid suhkur (17,1%), kartul (5,7%), värske või jahutatud kala (3,9%) ning töödeldud puuvili (3,9%). Bensiin oli 6,8% ja diislikütus 6,6% odavam. Veski selgitas, et 2025. aastal oli mitmeid sündmusi, mis

Rahvaloendus jäädvustab hetkepildi Eesti elust, rahvastikust ja eluruumidest sellisena, nagu see oli 2021. aasta viimasel päeval. Eestis elas sel hetkel 1 331 824 inimest, mida on rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud rahvaloendusel (2011), kuid vähem kui sellele omakorda eelnenud loendusel (2000). Järgnevalt vaatame, kuidas täpsemalt on rahvastiku koosseis riigisiseselt muutunud.

Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2022. aastal jooksevhindades 36 miljardit eurot. Möödunud aastal loodi 60% kogulisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. Antud näitaja on viie aasta võrdluses aeglaselt, aga järjepidevalt vähenenud ja seda eelkõige Tallinna osakaalu kahanemise ning Tartumaa osakaalu järjepideva suurenemise tõttu.

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõdes, et ehitushinnaindeksi tõusu panustas 2025. aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega mõjult enim materjalide hinnatõus. „Kui ehitushinnaindeks tõusis 2025. aastal 1,5%, siis sealhulgas kallines tööjõud 1,7%, masinate kasutamine