Liiklusõnnetused 2019

Statistikatöö nimetus	Liiklusõnnetused
Statistikatöö kood	22025
Eesmärk	Vabariigi Valitsuse vastuvõetud riiklik liiklusohutusprogramm ja selle rakendusplaan näevad liiklusohutuse parandamises nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil suurt rolli. Muude liiklusega seotud tegevuste hulgas on riigil kohustus kavandada tegevused ka liiklusohutusliku olukorra hindamiseks ja analüüsimiseks.
Statistikatöö alus	Rahvusvaheline tellimus
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat), ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) , Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) , Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) , Rahvusvaheline Transpordifoorum (ITF) , Rahvusvaheline maanteeliit (IRF)
Korduvus	2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Rita Raudjärv
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Juhtivanalüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	rita.raudjarv [at] stat.ee
1.7. Telefon	58005391

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	30/08/2025
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	30/08/2025

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel kuude järgi
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Ei kasutata
3.3. Sektorite kaetus	Liiklusõnnetused teedel
3.4. Mõisted ja määratlused	Hukkunu – inimene, kes suri liiklusõnnetuses saadud vigastuste tagajärjel sündmusekohal või 30 päeva jooksul pärast liiklusõnnetust. Kui inimene suri saadud vigastustesse rohkem kui 30 päeva pärast õnnetust, loetakse ta vigastatuks. Suitsiidi sooritanud loetakse hukkunute hulka. Liiklusõnnetus – juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma. Tee all mõistetakse maanteed, tänavat, parklat, õueala või muud liikluseks kasutatavat rajatist koos kõnniteede, kergliiklusteede, teepeenarde, haljas-, eraldus- või muude ribadega. Siia hulka ei loeta juhtumeid, kus jalakäija saab kannatada kokkupõrkes rongiga, juhtumeid võistluste tõttu avalikuks kasutamiseks suletud teelõigul võistlusel osalenud sõidukite vahel, juhtumeid töötamisel tee ehitus-, remondi- või hooldustöödel ainult selles töös osalenud sõidukite ja inimeste vahel. Liiklusõnnetus joobes mootorsõidukijuhi osalusel – liiklusõnnetus, milles vähemalt üks osalenud mootorsõidukijuht oli õnnetuse hetkel alkoholi- või narkojoobes, olenemata sellest, kas ta oma tegevusega õnnetuse põhjustas või mitte. Liiklusseaduse kohaselt on sõidukijuht alkoholijoobes, kui: - tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi; - tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ilmselt ei ole võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. 1. juulil 2011 kehtima hakanud liiklusseaduse muudatuse kohaselt peetakse erinevalt varasemast mootorsõidukiks ka mopeedi, mistõttu arvestatud on ka joobes mopeedijuhte, sh tagasiulatuvalt. Vigasaanu – inimene, kellele liiklusõnnetuses saadud vigastuse tõttu antakse meditsiinilist esmaabi, määratakse ambulatoorne või statsionaarne ravi. Erinevalt mitmest Euroopa riigist ei tehta vahet kergete ja raskete vigastuste vahel.
3.5. Statistiline üksus	Liiklusõnnetus
3.6. Statistiline üldkogum	Liiklusõnnetused teedel FREIM Transpordiameti liiklusõnnetuste andmekogusse kantud inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	Inimkannatanutega liiklusõnnetused maakonniti 1998–2015 Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel (kuuandmed) 1990–… Liiklusõnnetused ja tulekahjud Eesti avalikul raudteel 1993–2016 Inimkannatanutega lennuõnnetused 2001–2016 Laevaõnnetused liigi järgi 2000–2016
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Liiklusõnnetused – arv

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Rahvusvaheline Transpordifoorum (ITF)

Rahvusvaheline maanteeliit (IRF)

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine	Ei ole rakendatav

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta (kuude kaupa)

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Transport / Liiklusõnnetused“ tabelis: TS093: Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel (kuud)
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Ei ole rakendatav
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	Transpordistatistika sõnastik (koostanud Eurostati, ITFi ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaatidevaheline transpordistatistika töörühm) http://ec.europa.eu/eurostat/ramon/coded_files/transport_glossary_4_ed_ET.pdf
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Päästeamet

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Vastab eeskirjadele

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Kuuandmed avaldatakse 85 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 85).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on rahvusvaheliselt võrreldavad, vastates Eurostati/OECD/UNECE transpordi ühisküsimustiku määratlustele.
15.2. Ajaline võrreldavus	Alates 2018. aastast avaldatakse andmeid ainult liiklusõnnetuste kohta teedel. Alates 2017. aastast ei avaldata maakondlikku lõiget.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Ei ole rakendatav
15.4. Sisemine sidusus	Ei ole rakendatav

16. Kulud ja koormus

Info puudub, administratiivandmetel põhinev

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel või järgmise aasta andmete valmimisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Transpordiametilt saadakse liiklusõnnetuste andmekogusse kantud andmed inimkannatanutega liiklusõnnetuste kohta. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Maanteedel toimunud liiklusõnnetuste kohta saadakse andmed failiedastusserveri kaudu.
18.4. Andmete valideerimine	Andmeid valideerib nende haldaja.
18.5. Andmete koostamine	Andmed koostab nende haldaja.
18.6. Korrigeerimine	Ei korrigeerita

19. Märkused

Alates 2016. aastast on ühendatud statistikatööga „Liiklusõnnetused“ (22025) sarnaste väljundnäitajatega statistikatööd „Liiklusõnnetused teel“ (22002) ja „Liiklusõnnetused (õhu-, raudtee- ja meretransport)“ (22025).

Alates 2017. aastast on otsekohalduv õigusakt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 91/2003, 16. detsember 2002 tühistatud.

Alates 2017. aastast vähendati statistikatöö riigisisest osa (maakondlik statistika).

Alates 2018. aastast on lõpetatud laevaõnnetuste, lennuõnnetuste ja raudteeõnnetuste statistika.