Liiklusõnnetused 2017
Statistikatöö nimetus
| Liiklusõnnetused |
Statistikatöö kood
| 22025 |
Eesmärk
| Vabariigi Valitsuse vastuvõetud riiklik liiklusohutusprogramm ja selle rakendusplaan näevad liiklusohutuse parandamises nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil suurt rolli. Muude liiklusega seotud tegevuste hulgas on riigil kohustus kavandada tegevused ka liiklusohutusliku olukorra hindamiseks ja analüüsimiseks. |
Statistikatöö alus
| Rahvusvaheline tellimus |
Otsekohalduv õigusakt
| Puudub |
Rahvusvahelised organisatsioonid
| Rahvusvaheline maanteeliit (IRF), ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE), Rahvusvaheline Transpordifoorum (ITF), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) |
Korduvus
| 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021 |
1.1. Organisatsioon
| Statistikaamet |
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus
| Majandus- ja keskkonnastatistika osakond |
1.3. Kontaktisiku nimi
| Rita Raudjärv |
1.4. Kontaktisiku ametinimetus
| Juhtivanalüütik |
1.5. Postiaadress
| Tatari 51, 10134 Tallinn |
1.6. E-posti aadress
| rita.raudjarv [at] stat.ee |
1.7. Telefon
| 625 9228 |
2.1. Metaandmed viimati kinnitatud
| 08/09/2023 |
2.2. Metaandmed viimati uuendatud
| 08/09/2023 |
3.1. Andmete kirjeldus
| Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel kuude järgi |
3.2. Kasutatud klassifikaatorid
| Ei kasutata |
3.3. Sektorite kaetus
| Liiklusõnnetused teedel |
3.4. Mõisted ja määratlused
| Hukkunu – inimene, kes suri liiklusõnnetuses saadud vigastuste tagajärjel sündmusekohal või 30 päeva jooksul pärast liiklusõnnetust. Kui inimene suri saadud vigastustesse rohkem kui 30 päeva pärast õnnetust, loetakse ta vigastatuks. Suitsiidi sooritanud loetakse hukkunute hulka. Liiklusõnnetus – juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma. Tee all mõistetakse maanteed, tänavat, parklat, õueala või muud liikluseks kasutatavat rajatist koos kõnniteede, kergliiklusteede, teepeenarde, haljas-, eraldus- või muude ribadega. Siia hulka ei loeta juhtumeid, kus jalakäija saab kannatada kokkupõrkes rongiga, juhtumeid võistluste tõttu avalikuks kasutamiseks suletud teelõigul võistlusel osalenud sõidukite vahel, juhtumeid töötamisel tee ehitus-, remondi- või hooldustöödel ainult selles töös osalenud sõidukite ja inimeste vahel. Liiklusõnnetus joobes mootorsõidukijuhi osalusel – liiklusõnnetus, milles vähemalt üks osalenud mootorsõidukijuht oli õnnetuse hetkel alkoholi- või narkojoobes, olenemata sellest, kas ta oma tegevusega õnnetuse põhjustas või mitte. Liiklusseaduse kohaselt on sõidukijuht alkoholijoobes, kui: - tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi; - tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ilmselt ei ole võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. 1. juulil 2011 kehtima hakanud liiklusseaduse muudatuse kohaselt peetakse erinevalt varasemast mootorsõidukiks ka mopeedi, mistõttu arvestatud on ka joobes mopeedijuhte, sh tagasiulatuvalt. Vigasaanu – inimene, kellele liiklusõnnetuses saadud vigastuse tõttu antakse meditsiinilist esmaabi, määratakse ambulatoorne või statsionaarne ravi. Erinevalt mitmest Euroopa riigist ei tehta vahet kergete ja raskete vigastuste vahel. |
3.5. Statistiline üksus
| Liiklusõnnetus |
3.6. Statistiline üldkogum
| Liiklusõnnetused teedel FREIM Transpordiameti liiklusõnnetuste andmekogusse kantud inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel |
3.7. Vaadeldav piirkond
| Kogu Eesti |
3.8. Ajaline kaetus
| Inimkannatanutega liiklusõnnetused maakonniti 1998–2015 Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel (kuuandmed) 1990–… Liiklusõnnetused ja tulekahjud Eesti avalikul raudteel 1993–2016 Inimkannatanutega lennuõnnetused 2001–2016 Laevaõnnetused liigi järgi 2000–2016 |
3.9. Baasperiood
| Ei ole rakendatav |
Liiklusõnnetused – arv |
Aasta |
6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped
| OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) Rahvusvaheline Transpordifoorum (ITF) Rahvusvaheline maanteeliit (IRF) |
7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. |
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine
| Ei ole rakendatav |
8.1. Avaldamiskalender
| Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). |
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile
| |
8.3. Tarbijate juurdepääs
| Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Aasta (kuude kaupa) |
10.1. Pressiteated
| Ei avaldata |
10.2. Väljaanded
| Ei avaldata |
10.3. Andmebaas
| Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Transport / Liiklusõnnetused“ tabelis: TS093: Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel (kuud) |
10.4. Juurdepääs üksikandmetele
| Ei ole rakendatav |
10.5. Muu levitamine
| Ei kasutata |
10.6. Metoodikadokumendid
| Transpordistatistika sõnastik (koostanud Eurostati, ITFi ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaatidevaheline transpordistatistika töörühm) http://ec.europa.eu/eurostat/ramon/coded_files/transport_glossary_4_ed_ET.pdf |
10.7. Kvaliteedidokumendid
| Puuduvad |
11.1. Kvaliteedi tagamine
| Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. |
11.2. Kvaliteedi hindamine
| Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
12.1. Tarbijate vajadused
| Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Päästeamet |
12.2. Tarbijate rahulolu
| Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. |
12.3. Täielikkus
| Vastab eeskirjadele |
13.1. Üldine täpsus
| Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse. |
13.2. Valikuviga
| Ei ole rakendatav |
13.3. Valikust sõltumatu viga
| Ei mõõdeta |
14.1. Ajakohasus
| Kuuandmed avaldatakse 85 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 85). |
14.2. Õigeaegsus
| Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal. |
15.1. Geograafiline võrreldavus
| Andmed on rahvusvaheliselt võrreldavad, vastates Eurostati/OECD/UNECE transpordi ühisküsimustiku määratlustele. |
15.2. Ajaline võrreldavus
| Alates 2018. aastast avaldatakse andmeid ainult liiklusõnnetuste kohta teedel. Alates 2017. aastast ei avaldata maakondlikku lõiget. |
15.3. Valdkonnaülene sidusus
| Ei ole rakendatav |
15.4. Sisemine sidusus
| Ei ole rakendatav |
Info puudub, administratiivandmetel põhinev |
17.1. Andmete revisjoni põhimõtted
| Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. |
17.2. Andmete revisjoni praktika
| Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel või järgmise aasta andmete valmimisel. |
18.1. Lähteandmed
| UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Transpordiametilt saadakse liiklusõnnetuste andmekogusse kantud andmed inimkannatanutega liiklusõnnetuste kohta. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata |
18.2. Andmete kogumise sagedus
| Aasta |
18.3. Andmete kogumine
| Maanteedel toimunud liiklusõnnetuste kohta saadakse andmed failiedastusserveri kaudu. |
18.4. Andmete valideerimine
| Andmeid valideerib nende haldaja. |
18.5. Andmete koostamine
| Andmed koostab nende haldaja. |
18.6. Korrigeerimine
| Ei korrigeerita |
Alates 2016. aastast on ühendatud statistikatööga „Liiklusõnnetused“ (22025) sarnaste väljundnäitajatega statistikatööd „Liiklusõnnetused teel“ (22002) ja „Liiklusõnnetused (õhu-, raudtee- ja meretransport)“ (22025). Alates 2017. aastast on otsekohalduv õigusakt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 91/2003, 16. detsember 2002 tühistatud. Alates 2017. aastast vähendati statistikatöö riigisisest osa (maakondlik statistika). Alates 2018. aastast on lõpetatud laevaõnnetuste, lennuõnnetuste ja raudteeõnnetuste statistika. |