Otsingu tulemused

Statistikaameti elektrooniline andmekogumiskanal eSTAT sai juunis kauaoodatud tarbijasõbralikuma kasutajaliidese. Uuendatud keskkonnas on andmeid lihtsam esitada ja kanal kasutajasõbralikum.

Esialgsetel andmetel oli 2018. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,9 miljardit eurot, mis oli 4% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Geograafiliselt ja ajalooliselt on riikide peamised väliskaubanduspartnerid olnud ikka naaberriigid ja siin pole erand ka Eesti. Selle aasta esimeses kvartalis eksportisime oma teenuseid Euroopasse 83% ja importisime sealsetest riikidest lausa 87%. Oodatult on meie peamiseks partnerriigiks Soome.

2015. aastal käis iga kolmas 1.–3. klassi õpilane kuni 1 kilomeetri kaugusele kooli. Algkooliõpilase keskmine koolitee on 3,2 kilomeetri pikkune ning maakonniti on kõige pikem koolitee Hiiumaa õpilastel.

Tänavu hajutas Statistikaamet esimest korda ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande (EKOMAR) esitamise tähtaegu ja sõltuvalt ettevõtte tegevusalast jäi see vahemikku 1.–8. juulini. Ligi 8000 aruandekohustusega ettevõttest esitas EKOMARi tähtajaks 44%.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 1,2%, jooksevhindades moodustas SKP 7,3 miljardit eurot. Kokku langes majandus eelmisel aastal 2,9%.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,4%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse

Naispalgatöötajate brutotunnitasu oli 2014. aasta oktoobris esialgsetel andmetel 23,3% madalam kui meespalgatöötajatel, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes vähenes sooline palgalõhe 1,5 protsendipunkti.

Ühiskonnas on juba aastaid olnud teemaks töö ja pereelu ühitamine. Praeguses eriolukorras on kodust saanud töökoht ja vastupidi ning inimeste rollid kipuvad segunema. Naised peavad jätkuvalt justkui Hunt Kriimsilmad üheksat ametit, aga kuidas on see aastatega muutunud ja milline on meeste roll?