Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Jalgsi ja ühissõidukiga liikujaid on järjest vähem. Üha sagedamini eelistab Eesti inimene tööle minemiseks kasutada autot

Kuupäev 12.03.2024
Artikkel
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra. Ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.

Püsivat tööelu alustatakse Eestis 19-aastaselt

Kuupäev 22.01.2014
Artikkel
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel on Eestis esimesele pidevale tööle asumise mediaanvanus 19 aastat. Võrreldes vanemate või vanavanemate põlvkonnaga on praeguste noorte tööelu algus nihkunud hilisemaks.

Eksperimentaalstatistika otsib viise, kuidas andmed arengukavades tööle panna

Kuupäev 10.11.2020
Artikkel
Kui valitsus otsustab kehtestada mõne maksu, on vaja analüüsida, mida see kulude ja tulude mõttes tähendab. Kui poliitikud annavad enne valimisi lubadusi, on mõistlik analüüsida, kas neid on ka võimalik täita. Selliste ja paljude teiste teemadega tegelebki eksperimentaalstatistika.

8. Tööhõive ja jätkusuutlik majandus

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlik majandus ja tööhõive“ keskendub majanduskasvu tagamisele nii, et see oleks kestlik ja keskkonda hoidev ning sellega ei kaasneks ressursside liigne, jätkusuutmatu kasutamine. Jätkusuutlik majanduskasv aitab inimestel pääseda vaesusest ja leida ka töine rakendus. ÜRO tegevuskava 2030 seab eesmärgi saavutada suurem majanduslik tootlikkus, kasutades mitmekesistamist ja tehnoloogia uuendamist ning keskendudes muu hulgas kõrge lisandväärtusega ja töömahukatele sektoritele. Samuti eeldatakse, et valitsused toetavad inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust

Noored

Valdkond
Noorte statistika aitab mõista, kuidas Eesti noored õpivad, töötavad, elavad ja ühiskonnaelus osalevad. Teema on oluline, sest 7–26-aastased noored moodustavad Eesti rahvastikust ligikaudu viiendiku. Pikemas vaates hakkab noorte arv ja osatähtsus rahvastikus vähenema. Lähiaastatel aga võib täheldada kasvu 17–19- ja 20–26-aastaste vanuserühmas, mis mõjutab positiivselt ka noorte koguarvu. Kasvu põhjuseks on asjaolu, et noorte vanuserühmast liigub välja 1990. aastate teisel poolel ja 2000. aastate alguses sündinud väiksemaarvuline põlvkond ning samal ajal jõuab vanematesse vanuserühmadesse 2008