Otsingu tulemused

20.10.2010 ÜLEMAAILMSE STATISTIKAPÄEVA PUHUL Statistika tungib üha enam ka tänapäeva ellu. Andmed on aluseks valitsuse, ettevõtete ja kogu ühiskonna otsuste langetamisel ja võimaldavad märgata jõudusid ja trende, mis mõjutavad meie igapäevast elu. Ban Ki Moon, ÜRO peasekretär, avaldus ülemaailmse statistikapäeva puhul Ülemaailmne statistikapäev on korraldatud ÜRO eestvedamisel ning on mõeldud kaasaegse ühiskonna toimimiseks vajalike andmete, info ja teadmuse ning kõige selle eest hoolt kandvate organisatsioonide ja inimeste esiletõstmiseks. Globaalses statistikasüsteemis on aastakümneid

Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Vaatleme mõningaid statistilisi andmeid ja rahvastikuprognoosi järgnevaks neljaks aastakümneks ning uurime, mis on toimunud keskmise vanaduspensioniga lõppenud kümnendi teisel poolel. Riigipensioni maksmist mõjutavad kesksed tegurid on poliitilised, demograafilised (rahvastiku struktuur) ja majanduslikud (loodav lisandväärtus). Poliitilisi tegureid võib lugeda mitmete allikate alusel kõige kaalukamateks, kuid neid see artikkel ei käsitle. Rahvastiku struktuuri mõjutavad sünnid, surmad ja

Läheneva emadepäeva puhul on põhjust rääkida Eesti naisest. Kuidas ta töö- ja pereelu tasakaalustamisega hakkama saab ning millele vaba aega kulutab. Kui vana ta on ning palju kaalub.

Varimajandus on keeruline majandusnähtus, mille puhul ei ole uurijad alati üksmeelel, mida varimajanduse all silmas pidada ja kuidas seda mõõta. 2014. aastal moodustas varimajandus Eesti SKP-st erinevate metoodikate järgi 3–26%.

Statistikaameti andmetel moodustas välispäritolu rahvastik 2015. aastal Eesti kogurahvastikust ligi neljandiku. Enim oli nende hulgas kutseharidusega inimesi.

Eestist eksporditi 2008. aastal kõrgtehnoloogilisi (KT) kaupu jooksevhindades 4,6 miljardi krooni eest ja imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. KT kaupade osatähtsus Eesti kaubavahetuses on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud.

Keskkonnamaksumäärade tõusu ning osaliselt ka suurenenud keskkonnakasutuse tõttu on kasvanud riigile laekuv tulu keskkonnamaksudest. Suurim keskkonnamaksude maksja on kodumajapidamiste sektor.

Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2009. aastal esialgsetel andmetel 1,7% ja võlatase 7,2% sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. IV kvartalis oli Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk 4,3 miljardit krooni.