Otsingu tulemused

Eesti riigi sotsiaalkaitse kogukulutused olid 2010. aastal 2,59 miljardit eurot, mis on 66 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Languse põhjustasid registreeritud töötuse vähenemine ja ravikindlustushüvitiste kokkutõmbamine.

Eesti riigi sotsiaalkaitse kogukulutused olid 2010. aastal 2,59 miljardit eurot, mis on 66 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Languse põhjustasid registreeritud töötuse vähenemine ja ravikindlustushüvitiste kokkutõmbamine.

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta III kvartalis 1045 eurot, teatab Statistikaamet. 2014. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,9% ja tänavu II kvartaliga võrreldes vähenes 3,4%.

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku

Septembri teisel nädalavahetusel tähistab Eesti koos paljude teiste riikidega vanavanemate päeva. 2011. aasta rahvaloenduse tulemustest selgub, et praegu saavad vanaemad-vanaisad sellesse seisusesse küll hilisemas eas kui eelmine põlvkond, kuid sedajagu rohkem on neil ees eluaastaid, et seda staatust nautida.

Septembri teisel nädalavahetusel tähistab Eesti koos paljude teiste riikidega vanavanemate päeva. 2011. aasta rahvaloenduse tulemustest selgub, et praegu saavad vanaemad-vanaisad sellesse seisusesse küll hilisemas eas kui eelmine põlvkond, kuid sedajagu rohkem on neil ees eluaastaid, et seda staatust nautida.

Statistikaameti andmetel eksportis 2011. aastal Eestist kaupu 11 919 ettevõtet, neist üle poole asus Harju maakonnas. Välisfirmade osatähtsus Eestist eksportivate ettevõtete hulgas oli 15% ja nende osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes.

Statistikaameti andmetel eksportis 2011. aastal Eestist kaupu 11 919 ettevõtet, neist üle poole asus Harju maakonnas. Välisfirmade osatähtsus Eestist eksportivate ettevõtete hulgas oli 15% ja nende osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes.

Ebavõrdsuse mõõtmiseks ühiskonnas kasutatakse sageli soolise palgalõhe näitajat. Kuigi naiste ja meeste palgaerinevuse arvutamise metoodika on üsna lihtne, peidab näitaja endas üsna keerulisi põhjus-tagajärg seoseid.

Statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringu andmetel olid naised valmis uue töökoha vastu võtma, kui selle brutokuupalk oli keskmiselt 729 eurot, mehed aga 914 euro eest. Seega oli naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3%.