Otsingu tulemused

Täna, 1. novembril alustasid Hiinas tööd 6,5 miljonit rahvaloendajat, et lugeda kümne päeva jooksul kokku maailma rahvarohkeima riigi inimesed. Rahvavabariigi kuuenda rahvaloenduse suurimaks väljakutseks peetakse migranttööliste ja registreerimata laste kohta info kogumist. 1.-10. novembrini toimuva rahvaloenduse jooksul peavad rahvaloendajad ukselt-uksele meetodil külastama enam kui 400 miljonit majapidamist ja küsitlema üle miljardi inimese, vahendab China Daily. [caption id="attachment_784" align="aligncenter" width="300" caption="Hiina 2010. aasta rahvaloenduse logo"] [/caption] 2000

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel töötas Eestis 67% tööga hõivatutest teenindussektoris, 29% tööstussektoris ja vaid 4% primaarsektoris, teatab Statistikaamet.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel on töörände peamiseks sihtkohaks suuremad linnad. Laste haridus- ja vanemate töörände muster enamasti ei kattu. Õpirände ulatuse ja suuna määrab kooli kaugus kodust – gümnaasiumis käiakse üldjuhul kodu lähedal.

Viimasel ajal päevakorrale kerkinud pensionite arutelus ei vaadelda pensionisüsteemi tervikuna, vaid ühte osa sellest – vanaduspensione. See lähenemine on mustvalge ja põhineb lihtsustatud skeemil — on töötajad, kes peavad üleval (vanadus)pensionäre ja siis lähevad need töötajad pensionile ja töötajad peavad neid ülal. Tegelikkuses töötas 2015. aastal iga kolmas pensionär ja iga viies töötaja oli pensionär.

Statistikaamet osaleb Eurostati suurandmete katseprojektis, mille raames uuritakse elektri kaugmõõtjate andmete potentsiaalset kasutamisvõimalust riikliku statistika tootmisel. Kasutades Eleringi andmelao mõõteandmeid aastate 2013–2015 kohta uuris Statistikaamet, kas elektri suurandmete põhjal saaks toota Eesti eraisikute elektritarbimise statistikat ning hinnata registripõhise rahva ja eluruumide loenduse jaoks tühjade eluruumide olemasolu.

Inimesed magavad päevas keskmiselt 14 minutit kauem, töötavad 18 minutit vähem ning pühendavad vaba aja sisustamisele 40 minutit rohkem kui kümme aastat tagasi, selgus Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringu põhjal. Eelmine uuring toimus aastal 2000.

Lääne-Euroopa riikide kogemus näitab, et rännet ei saa vaos hoida rangete seaduste ja piirikontrolliga. Need pigem muudavad rände toimumise viise. Londoni Ülikooli teadur Stephen Scheel leiab, et Eestist on saamas sisserände riik ja Eesti peab otsustama, millist immigratsioonipoliitikat järgida ning milliseid institutsionaalseid muutusi on vaja mitmekultuurilise ühiskonna toimimiseks.

Lääne-Euroopa riikide kogemus näitab, et rännet ei saa vaos hoida rangete seaduste ja piirikontrolliga. Need pigem muudavad rände toimumise viise. Londoni Ülikooli teadur Stephen Scheel leiab, et Eestist on saamas sisserände riik ja Eesti peab otsustama, millist immigratsioonipoliitikat järgida ning milliseid institutsionaalseid muutusi on vaja mitmekultuurilise ühiskonna toimimiseks.

2010. aasta alguses jätkus koos töötuse kasvuga ka toimetulekuraskustes inimeste arvu kasv. Oluliselt suurenes surve sotsiaalkaitsesüsteemile. Aasta teine pool aga näitas paranemise märke nii tööturul kui ka inimeste toimetulekus. Eesti 2010. aasta majandusnäitajaid vaadates tundub, et kriis on ületatud. Kuigi tööstustoodangu mahu ja ekspordi kasv ei ole kaugeltki ainukesed tegurid, mis mõjutavad tööturgu ja inimeste toimetulekut, saab neid pidada suunanäitajaks. Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal püsivhindades 3%, kuigi alles aasta varem oli langus 14%

Eesti elanikkonnast elas 2007. aastal 19,5% suhtelises vaesuses nagu ka eelnenud aastal, teatab Statistikaamet. Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus oli viiekordne, mis jättis Eesti endiselt Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse.