Otsingu tulemused

Ehitushinnaindeks tõusis 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 0,5%, teatab Statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aastal 1005 eurot ja brutotunnipalk 6,14 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,9% ja brutotunnipalk 7,2%.

Saamaks ülevaadet, kas ja kuidas on Eesti eksportijate tegevust mõjutanud Euroopa Liitu kuulumine, analüüsisime, milline on eksportijate peamine tegevusala ning mitu toodet, mitmesse välisriiki ja millise keskmise väärtuse eest Eesti majandusüksus eksportis. Loos on analüüsitud 2004. ja 2018. aastal Intrastati valimis olnud või tolli kaudu eksportinud Eesti registrikoodiga majandusüksuste andmeid.

Statistikaameti rahvastiku valdkonna juhtivanalüütik Mihkel Servinski võtab kokku peagi lõppeva statistika-aasta Eestis. Mis oli hästi? Milliste kitsaskohtadega tuleks tegelda?

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2011. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 1,5%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusis indeks teist kvartalit järjest.

2009. aasta IV kvartalis tuli majanduslikult toime alla poole 15–74-aastasest elanikkonnast, kaks aastat varem oli oma majanduslikus toimetulekus veendunuid 60%, teatab Statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta II kvartalis 1321 eurot, tõustes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,3 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel. Tekib küsimus, kas need faktid on omavahel põhjuslikus seoses ja kui on, siis millises?

Statistikaamet esitleb täna, 28. juunil kogumikku „Pilte rahvaloendusest“, mis tutvustab 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi ning heidab valgust mõnele viimasel loendusel ilmnenud uuemale aspektile.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel. Tekib küsimus, kas need faktid on omavahel põhjuslikus seoses ja kui on, siis millises?