Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eestimaalased olid enne kriisi oma elukeskkonnaga rahul

Kuupäev 25.08.2020
Artikkel
Rahandusministeeriumi tellimuse alusel statistikaameti tehtud uuringust selgus, et tänavu jaanuaris oli 82,2% vähemalt 16-aastastest eestimaalastest oma elukeskkonnaga üldiselt väga või pigem rahul. Kõige suurem oli rahulolu Hiiumaal ja Saaremaal ning kõige väiksem Ida-Virumaal.

Linnastumisest, valglinnastumisest ja vastulinnastumisest kolme viimase rahvaloenduse näitel

Kuupäev 10.06.2022
Artikkel
Rahvaloendused annavad hea võimaluse uurida lisaks iga-aastasele statistikale, kuidas on muutunud Eesti linnade ja asulate rahvaarv. Kuidas aga defineerida haldusreformijärgses Eestis, kus Tallinn-Tartu maanteel on võimalik näha keset põlde Paide linna silti, kes elab maal ja kes linnas? Loenduse tulemusi tutvustab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Kui palju on turismisektor kaotanud käibes ja töösuhete arvus? Täiendatud uute andmetega!*

Kuupäev 18.12.2020
Artikkel
Möödunud aasta jääb ilmselt kõigile meelde ja mitte just heas mõttes. Maailma laastavad jätkuvalt nii viirus kui ka selle leviku tõkestamiseks seatud piirangud. Kriisis on valdkondi, mis peavad üsna hästi vastu, kuid paraku ka neid, mis on kõvasti lüüa saanud ja mille kannatused veel kestavad. Viimaste seas on näiteks turismisektor, mille käekäiku lähemalt vaatasime.

Rahvaloendus. Noortel on rohkem terviseprobleeme kui 10 aastat tagasi

Kuupäev 28.11.2022
Artikkel
2021. aasta rahvaloenduse andmetel on hinnanguliselt kolmandikul elanikest mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. Seda on 2 protsendipunkti võrra rohkem kui eelmise, 2011. aasta loenduse ajal. 28%-l rahvastikust on igapäevategevus mõne terviseprobleemi tõttu piiratud.

Kuidas määratakse rahvaloendusel inimese elukoht?

Kuupäev 28.01.2021
Artikkel
Statistikaamet saab 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel registritest inimeste elukoha andmed, mille põhjal määratakse inimeste alaline elukoht. Küsitlusloenduse käigus märgivad inimesed enda praeguse elukoha, mis võib erineda registrites kirjas olevast. Erinevaid elukoha määratlusi ja nende kasutamist selgitavad rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ja juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Riiklik statistika ja Euroopa statistika

Sisuleht
Mis on riiklik statistika? Riiklik statistika on avalik teave, mis kajastab ühiskonna olukorda ja muutusi. Riiklikku statistikat tehakse riikliku statistika seadus e alusel ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 toodud põhimõtetest ja kvaliteedinõuetest lähtudes. Riiklik statistika lähtub ühiskonna huvidest või Euroopa Liidu statistikaprogrammist ja seda tehakse statistikaprogrammi osana v õi programmivälise tellimustööna . Riiklik statistika on vajalik arengukavade ja prognooside koostamiseks, poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringuteks ning teadmuspõhiste

Kõrgemalt haritud naised. Kõikjal Eestis.

Kuupäev 02.04.2019
Artikkel
Igas linnas ja vallas on kõrghariduse või keskeriharidusega naisi suhteliselt rohkem kui sama haridustasemega mehi. Absoluutarvudes on vaid Vormsi vallas kõrgharidusega mehi rohkem kui kõrgharidusega naisi.

Kuidas on muutunud Eesti tööturg 30 aasta jooksul?

Kuupäev 24.08.2021
Artikkel
Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

Millised ettevõtted ekspordivad Eestist kaupu ja teenuseid?

Kuupäev 19.06.2019
Artikkel
2016. aastal eksporditi Eestist 11,8 miljardi euro eest kaupu ja 5,5 miljardi euro väärtuses teenuseid. Kaupade import oli samal perioodil 13,5 miljardit ning teenuste import 3,9 miljardit eurot. Järgnevalt vaatleme lähemalt kaupade ja teenuste eksportööre nende tegevusala (EMTAK), töötajate arvu ning omandivormi lõikes.