Otsingu tulemused

Riikliku statistika eesmärk on anda teavet ühiskonna hetkeolukorra ja muutuste kohta. Selle eesmärgi täitmiseks statistikaamet kogub, analüüsib ja säilitab andmeid ning avaldab statistikat. Iga selline tegevus on statistikatöö, millel täitus sel aastal 20 aastat ametis. Juubilari küsitles ja tema eest vastas andmehalduse tiimi juhtivekspert Veiko Berendsen.

Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.

2010. aasta III kvartalis hakkasid kaubandusettevõtted majanduskriisist toibuma. See väljendub eelkõige kasumi taastumises ning buumieelsele 2004. aasta tasemele jõudmises. Kaubanduslik marginaal (kaupluste juurdehindlus kaupadele) on samuti tõusnud võrreldes senise madalaima seisuga 2009. aasta III kvartalis, kuid buumieelsele tasemele pole veel jõudnud. Tegevusalati on majanduskriisist taastumine olnud väga erinev.

Kui statistikaamet teeb kokkuvõtteid tööturumuudatuste kohta, on kõrge palga poolest esiotsas ikka info ja side ning finants- ja kindlustustegevus. Neile järgnevatest tegevusaladest on üks 2022. aasta võitjatest kindlasti mäetööstus. Milliste ametite esindajad ja kui palju mäetööstuses teenivad?

Statistikaamet analüüsis Haridus- ja Noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile õpingute ajal ja järel. 2021/22. õppeaastal oli tasemeõppe välistudengite maksupanus 14 miljonit eurot, välisvilistlastel üle 8 miljoni euro. Lõpetamise järel siia tööle jäänud välisvilistlaste arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, valdavalt jäävad vilistlased tööle Tallinnasse.

Kuna rahva ja eluruumide loendus toimus möödunud aasta lõpus ka teistes riikides, on meil juba võimalik end naabritega võrrelda. Näiteks selgub, et Eestis on eluruumid väiksemad kui Lätis, Leedus on aga kõige parema tehnovarustusega eluruumid.

Kui veel uue sajandi alguses olid Eesti inimesed ise peamiselt need, kes usinalt Euroopasse kolisid, siis tänaseks on ka Eestisse elama asunud üha enam kodanikke teistest Euroopa Liidu riikidest. Kes on kahekümne aasta jooksul siia saabunud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides püsivhindades kokku 11% vähem kui aasta varem samal perioodil.

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8707 vaba ametikohta, mis on 16% vähem kui aasta enne seda samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 7000 inimest.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2016. aasta III kvartalis ligi 11 000 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv oli viimase seitsme aasta suurim, suurenedes eelmise kvartaliga võrreldes 16% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 25%.