Otsingu tulemused

Naistest rääkides tuleb alustada meestest. Statistika näitab, et meestel on rohkemate naistega lapsi kui naistel erinevaid isasid oma lastel. Tõsi, see erinevus on viimase põlvkonna jooksul vähenenud.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2010. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga -7,1%, teatab Statistikaamet. Ehitushinnaindeks langes viiendat kvartalit järjest.

Statistikaamet saab 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel registritest inimeste elukoha andmed, mille põhjal määratakse inimeste alaline elukoht. Küsitlusloenduse käigus märgivad inimesed enda praeguse elukoha, mis võib erineda registrites kirjas olevast. Erinevaid elukoha määratlusi ja nende kasutamist selgitavad rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ja juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2009. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga -8,8%, teatab Statistikaamet. Indeks langes eelmise aasta vastava kvartaliga võrreldes teist kvartalit järjest. Kui tänavu I kvartalis langes indeks eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,7%, siis II kvartalis langus süvenes. II kvartalis mõjutas indeksi langust peamiselt tööjõu odavnemine 17%. Ka ehitusmasinate ja ehitusmaterjalide hinnaindeksid on langustrendis. Ehitusmaterjalidest avaldasid indeksile suuremat mõju betoon- ja metalltoodete ning avatäidete hindade langus. Võrreldes eelmise

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 1,3%, teatab Statistikaamet. Enim panustas SKP kasvu transpordi tegevusala, kasvu toetasid ka kaubandus ja energeetika.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2009. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga -8,8%, teatab Statistikaamet. Indeks langes eelmise aasta vastava kvartaliga võrreldes teist kvartalit järjest.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2010. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga -3,4%, teatab Statistikaamet. Indeks langes kuuendat kvartalit järjest, ent langus on aeglustunud.

Mis suunas tüürib jaanuari lõpus ametisse astunud Vabariigi Valitsus Eesti riiki? Vabariigi Valitsuse kõige olulisemad eesmärgid järgnevaks kaheks aastaks on nüüd nähtaval Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuul Tõetamm.

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse

Statistikaameti andmetel langes ehitushinnaindeks 2009. aasta IV kvartalis võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga 10,0%. 2009. aastal langes indeks 8,5%. Ehitushinnaindeks langes 2009. aasta igas kvartalis eelmise aasta vastava kvartaliga võrreldes ja seetõttu oli languses ka aasta keskmine indeks. Aasta keskmise ehitushinnaindeksi langus võrreldes eelmise aasta keskmisega oli alates 1995. aastast esmakordne. Indeksi langust nii IV kvartalis kui ka aastas keskmiselt mõjutas peamiselt tööjõu odavnemine. Loe veel