Otsingu tulemused

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta I kvartalis Eesti töötuse määr 14,4 protsenti, samas kui aasta varem, 2010. aasta I kvartalis oli see 19,8 protsendiga rekordkõrgusel. Aastaga vähenes tööpuudus enam kui viis protsendipunkti, samas kui teistes Euroopa Liidu (EL 27) riikides piirdus langus maksimaalselt nelja p rotsendipunktiga. Viimase aasta andmete põhjal on Eesti EL kiireima tööpuuduse langusega riik. Siin tuleb muidugi arvestada, et Eesti 2010. aasta I kvartali võrdlustase oli erakordselt kõrge. Nii sellele eelnenud kui ka järgnenud kvartalites oli töötus madalam. Seega võib eeldada

Statistikaamet kuulutas välja lihtmenetlusega riigihanke 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusega seotud personali värbaja leidmiseks. Värbamisteenuse pakkujal tuleb loenduse läbiviimiseks leida kokku 2422 inimest.

Ettevõtete arv on Eestis taasiseseisvumise aastate jooksul mitmekordistunud. Tegutsevate ettevõtete arv* on viimase 25 aasta jooksul lausa neljakordistunud – 1995. aastal oli neid alla 24 000, aga 2019. aastal juba üle 95 000. Seekordses blogis vaatame, kuidas on aastate jooksul muutunud nii tegutsevate ettevõtete kui ka neis töötavate inimeste arv.

Elukalliduse järsk tõus võib küll olla ühistranspordi populaarsust kasvatanud, kuid selle teise kvartali ja esimese poolaasta andmetest ilmnenud sõitjate arvu tõusu võib kirjutada veel pigem piirangute leevenemise arvele.

Eesti ühiskonnas on pikka aega olnud tavaks ja normiks meeste tööturul osalemise kõrval ka naiste, sh lastega naiste, kõrge tööturul osalemise määr. Enamgi veel, valdav osa naisi töötab täistööajaga. Millised on aga võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks paindliku tööaja näitel?

Ehitushinnaindeks tõusis 2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 0,6% ja 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 0,1%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2009. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga -8,8%, teatab Statistikaamet. Indeks langes eelmise aasta vastava kvartaliga võrreldes teist kvartalit järjest. Kui tänavu I kvartalis langes indeks eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,7%, siis II kvartalis langus süvenes. II kvartalis mõjutas indeksi langust peamiselt tööjõu odavnemine 17%. Ka ehitusmasinate ja ehitusmaterjalide hinnaindeksid on langustrendis. Ehitusmaterjalidest avaldasid indeksile suuremat mõju betoon- ja metalltoodete ning avatäidete hindade langus. Võrreldes eelmise

Eesti elanike rahulolu oma leibkonna majandusliku olukorraga jääb alla Euroopa Liidu keskmise. Samas Eesti 25–34-aastaste kõrgharidusega noorte seas on see näitaja Euroopa Liidu keskmist kõrgem, mis on kooskõlas näiteks ka sellega, et kõrgharidusega noored pole Eestist välismaale tööle siirdujate seas kõige aktiivsemad.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2018. aasta I kvartalis võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2017. aasta I kvartaliga 1,8%, teatab Statistikaamet.