Otsingu tulemused

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Tartu Ülikooli teadlased uurisid venekeelse elanikkonna ja eestlaste väljarännet Tallinnast aastatel 2000–2010.

Tartu Ülikooli teadlased uurisid venekeelse elanikkonna ja eestlaste väljarännet Tallinnast aastatel 2000–2010.

Täna, 15. septembril alustavad Statistikaameti küsitlejad põllumajandusloenduse loendusnimekirja kuuluvate majapidamiste külastamist, teatab Statistikaamet. Küsitletakse nende eraisikute majapidamisi, kes ei osalenud 1.–10. septembrini toimunud e-loendusel.

Ideed on alati millestki inspireeritud, nii ka idee korraldada piirkondliku statistika partneripäev. Inspiratsiooniks oli kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste statistikatarbijate tagasiside, mida oleme saanud nendega kohtudes erinevatel üritustel. Et pakkuda piirkondliku arengu kohta infot ja mõtlemisainet ning inspiratsiooni statistika kasutamiseks neile, kel oma töös statistikat vaja läheb, korraldasimegi 12.01.2010 partneripäeva. Partneripäeval räägiti erinevatest indeksitest, mille abil mõõta linnade-valdade jätkusuutlikkust (neist saab lugeda kogumikus "Linnad ja vallad arvudes 2009")

Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Kust maailma otsast jõuab meieni kõige rohkem maasikaid? Mida impordib Eesti Venemaalt? Väliskaubanduse rakendus data.stat.ee annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele.

Statistikaamet esitleb täna, 29. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2011“, mis annab ülevaate Eesti elust eelmisel aastal võrreldes varasemate aastate ja teiste Euroopa Liidu riikidega.

Ükski majandusindikaator maailmas ei suuda hetkel peegeldada nii kiirelt reaalaega kui elektriandmed. Sellest teadmisest innustatuna töötab statistikaamet välja infotehnoloogilist tööriista, mis aitab kohalikel omavalitsustel elektriandmete põhjal planeerida teadlikumalt piirkonna arengut.

Statistikaamet esitleb täna, 30. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2010“, mis kajastab Eesti elu arvudes 21. sajandi esimesel kümnendil.

2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses. 2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini. Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. Üldkeskharidusega inimesed on