Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kultuuriasutustes käimine inimese aktiivsuse näitajana

Kuupäev 02.11.2011
Artikkel
Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringust selgub, et kultuuri tarbivad inimesed on üldjuhul ka aktiivsemad töötegijad kui need, kellel kultuuritarbimise harjumus puudub. Meeste puhul teevad enim töötunde need, kes käivad 7–12 korda aastas kultuurist osa saamas, naiste puhul need, kes 4–6 korda. Kultuuriasutustes (viimase 12 kuu jooksul vähemalt korra teatris, kinos, kontserdil, muuseumis, kunstinäitusel, raamatukogus jmv või kultuurisündmusel) käinud mehed töötavad päevas umbes 3 tundi ja 15 minutit ning mittekäivad mehed veidi üle 2 tunni — vahe on tund ja 11 minutit

Haridus

Valdkond
Tänapäeval on võimalik igal ajal vahetada elukutset, omandada uus eriala või avardada teadmisi üldhuvitavatel teemadel. Haridustee algab maast madalast, esialgu lasteaias ja jätkub koolis. Paljud õpivad kogu elu. Täiskasvanute õppimisvõimalused on mitmekülgsemad kui iial varem. Peale ülikoolide võib teadmisi omandada koolituskeskustes ja lühikursustel, järjest rohkem on e-õppe koolitusprogramme, mis on muutnud ka rahvusvahelised õppimisvõimalused kättesaadavamaks. Haridusstatistika annab infot õppevaldkondade, õppeasutuste, hariduskulutuste, hariduse omandajate ja kooli lõpetanud inimeste

Kultuuriasutustes käimine inimese aktiivsuse näitajana

Kuupäev 02.11.2011
Artikkel
Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringust selgub, et kultuuri tarbivad inimesed on üldjuhul ka aktiivsemad töötegijad kui need, kellel kultuuritarbimise harjumus puudub. Meeste puhul teevad enim töötunde need, kes käivad 7–12 korda aastas kultuurist osa saamas, naiste puhul need, kes 4–6 korda. Kultuuriasutustes (viimase 12 kuu jooksul vähemalt korra teatris, kinos, kontserdil, muuseumis, kunstinäitusel, raamatukogus jmv või kultuurisündmusel) käinud mehed töötavad päevas umbes 3 tundi ja 15 minutit ning mittekäivad mehed veidi üle 2 tunni — vahe on tund ja 11 minutit

Mida noored oma ajaga teevad?

Kuupäev 16.02.2023
Artikkel
Järjest rohkem kuuleb lugusid, kuidas noored istuvad üha enam nutiseadmes, mille tõttu napib aega muudeks tegevusteks. Kui palju on selles väites tõtt ja millele tegelikult kulub noorte aeg? Aastail 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmed annavad aru.

Valimisringkondade statistika

Sisuleht
Kui palju on minu valimisringkonnas inimesi, keda mõjutavad sagedasemad valimislubadused? Kui palju on minu valimisringkonnas vanaduspensionäre või lasteaiaealisi lapsi ning ühistranspordi kasutajaid võrreldes ülejäänud Eestiga?

Noored IT-seadmete ja interneti maailmas

Kuupäev 26.10.2017
Artikkel
Interneti kasutamine pakub meile üha rohkem ja mitmekesisemaid võimalusi. Internet on abiks mistahes valdkonnas, olgu selleks õppimine, töötamine või vaba aja veetmine. Laste- ja noortekultuuri aasta puhul annab Statistikaamet ülevaate 16–24-aastaste noorte arvuti- ja internetikasutusest.

Kutseharidus

Valdkond
Pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist võib elukutse omandamiseks minna õppima kutsekooli. Seal võib õpinguid jätkata ka täiskasvanuna. Kutsekool annab erihariduse ja õpetab selgeks praktilised oskused tööle asumiseks näiteks keevitaja, koostelukksepa, elektriku, aedniku, koka või juuksurina. Tänapäevases kutsekoolis on palju põnevaid erialasid. Kutseharidusstatistikast saab teada, kui palju on Eestis kutseõppeasutusi ja kus need asuvad; mis erialasid saab kutseõppes omandada; kui palju on kutsehariduse omandajaid ja õppe lõpetajaid. Kutseharidusstatistikat on vaja kutseõppe

Tõetammelt leiab Eesti arengu uued näitajad ja eesmärgid

Kuupäev 14.04.2022
Artikkel
Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm kajastab mõõdikuid ja sihte, mis annavad vastused, kuidas meie riigil eri valdkondades läheb. Äsja jõudsid tammele mitu täiesti uut mõõdikut ning muutunud eesmärgid.