Otsingu tulemused

Tänavu II kvartalis tõusis töötuse määr 13,5%-ni, teatab Statistikaamet. Aasta varem oli töötuse määr 4%. Tööga hõivatute arv vähenes aastaga 64 000 võrra.

Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti uus blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!

Võrdse Palga Päeva tähistamiseks korraldab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon igal aastal meeleolukat aktsiooni “Tilliga ja tillita“, mille käigus juhitakse tähelepanu naiste- ja meeste palkade erisusele. Kahjuks ei piirdu naiste- ja meestevahelise ebavõrduse ilmingud vaid palkade erinevusega.

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,4%, teatab Statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aasta IV kvartalis 916 eurot ja brutotunnipalk 5,53 eurot, teatab Statistikaamet. 2011. aasta IV kvartaliga võrreldes oli tõus vastavalt 5,9% ja 6,6%.

Ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kogukasum suurenesid 2012. aasta I kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Samas muudab eelmise aasta kõrge võrdlusbaas kasvutempo aeglasemaks.

2017. aastal oli Eestis tegutsevaid majandusüksusi ligi 158 000. Lisandus 3000 üksust ehk sama palju kui 2016. aastal. Õigusliku vormi järgi vaadates on pilt teistsugune ‒ äriühingute arvu kasv hoogustus ja esimest korda vähenes mittetulundusühingute arv.

Keskmine brutokuupalk oli 2008. aasta IV kvartalis 13 117 krooni ja brutotunnipalk 79,58 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,9% ja brutotunnipalk 9,9%. Alates 1993. aastast oli brutokuupalga kasv nii väike viimati 2004. aasta I kvartalis (6,5%).

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 15% ja import 11%.

Analüüsides Tallinnas elava 6250 eestlase ja 6250 venekeelse inimese ühe aasta (jaanuar kuni detsember 2010) mobiiltelefoni positsioneerimise andmeid, võrdlesid Tartu Ülikooli teadlased kahe rahvusrühma ruumikasutust kodulinnas Tallinnas, Eestis väljaspool Tallinna ning välismaal.