Otsingu tulemused

Põllumajandusloendusel saab veel kuni 20. septembrini osaleda veebi kaudu, seejärel algab 15. novembrini kestev telefoniküsitlus. Seni on vastanud 2340 loendusnimekirjas olevat majapidamist ja oodatakse veel veidi üle 9200 küsimustiku esitamist.

Veebruari lõpuga sai läbi rahva ja eluruumide loenduse küsitlus, mis erines varasematest loendustest paljuski. Seega on paras aeg teha toimunust vahekokkuvõtteid ja panna vajalik teadmine edaspidi analoogsete uuringute planeerimiseks kõrva taha.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. aastal võrreldes 2021. aasta keskmisega 17,8%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 1,9%. Võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga oli tõus taas rekordiline – 16,1%.

Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.

Statistikaamet andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,5%.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Tänasest, 1. septembrist kuni 15. novembrini toimub iga kümne aasta tagant aset leidev põllumajandusloendus. Statistikaamet ootab üle Eesti loendusel osalema ligi 11 600 majapidamist.

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

Ehitushinnaindeks tõusis 2017. aastal 2016. aasta keskmisega võrreldes 1,5%, teatab Statistikaamet.

Sõja algusest Ukrainas, 24. veebruarist, on möödunud peaaegu pool aastat. Selle aja jooksul on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellest üle 30 000 on taotlenud Eestis ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õiguse siin õppida ja töötada.