Otsingu tulemused

Eesti läheb uuel aastal impordistatistika koostamisel üle EL-i liikmesriikide detailandmete kasutamisele ( SIMSTAT ). See tähendab, et kauba saabumise kohta saadakse andmed teiste liikmesriikide lähetusandmetest. EL-i liikmesriikide kohta statistika tegemiseks kogutakse edaspidi Intrastati küsimustikuga andmeid ainult kauba lähetamise kohta. Väliskaubandusstatistika tiimijuht Evelin Puura tuletab meelde, et 2025. aasta jaanuaris tuleb veel viimast korda Intrastati „Kauba saabumise“ küsimustikus esitada andmed 2024. aasta detsembris EL-i riikidest Eestisse saabunud kaupade kohta. „2025. aasta

Möödunud kuul statistikaametis toimunud eksperthindamise tulemusena andsid komisjoni liikmed nüüd ametile esmased soovitused. Tagasisides toodi esile Eesti riikliku statistika seadusandluse tugevust, ameti rolli andmehalduse koordineerimisel ja järjepidevat tööd andmekogude ning küsimustike kvaliteediga.

Statistikaamet asub uurima, kuidas rakendada privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mille abil saaks andmeid nii avaliku- kui ka erasektori vahel senisest turvalisemalt ja palju laiemalt taaskasutada. Projekt saab hoogu riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi rahastusest ning selle eesmärk on pakkuda paremaid andmeteenuseid ja vähendada kogutavate andmete mahtu.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus korrigeeriti koostöös Eurostatiga riigirahanduse arvestusmetoodikat ning sellega seoses muutus ka valitsemissektori eelarve puudujäägi näitaja. Parandus on märgitud punasega, samuti uuendasime revisjoni dokumenti. Statistikaameti riigirahanduse tiimijuht Pauline Kommer sõnas, et suurrevisjon avaldas eelkõige mõju aegreale alates 2009. aastast, kuid valitsemissektori eelarve üle- ja puudujääk muutus enim 2023. aastal. „Valitsemissektori eelarve puudujääki 2023. aastal suhtena sisemajanduse koguprodukti korrigeeriti väiksemaks ja see on 2,8%

Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.

Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Svetlana Raudonen asub aasta lõpus tööle IT tollitehnoloogiaga seotud rahvusvahelisse ettevõttesse, et jagada oma teadmisi väljaspool Eestit. Rahvaloenduse ettevalmistusi juhib uue projektijuhi leidmiseni statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Heidy Roosimägi.

Andmete taaskasutus era- ja avaliku sektori vahel ei toimi Eestis piisavalt hästi. Seda pärsib turvaliste lahenduste puudumine andmete jagamiseks ja tühimik ühiskondlikus debatis, et leida lahendusi. Me vajame arutelu selle üle, milliseid kompromisse on ettevõtted ja inimesed valmis enda andmete jagamisel tegema.

Ajakohaste andmete kogumisel ja mõtestamisel osaleb statistikaametis iga päev ligi 400 töötajat. Ka sinul on võimalik oma oskused ja teadmised statistikaametis proovile panna!

Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi magistrant Kadi Kilgi soovis oma magistritööga leida parimat mudelit, millega prognoosida riskipatsientide sattumist haiglasse. Selle teadasaamiseks kasutas ta Eesti Haigekassa raviarvete andmeid. Oma tööga pälvis Kilgi Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia.

Vabariigi Valitsuse suunise järgi alustab statistikaamet mobiilioperaatoritega läbirääkimisi, et alustada taas eelmisel kevadel tehtud liikumisanalüüsi. Planeeritava liikumisanalüüsi eesmärk on aidata hinnata kehtestatud meetmete mõju inimeste liikumisele, suunata regiooniti kommunikatsiooni ja järelevalve ressurssi ning hinnata nakatumisohu arengut. Sama metoodikaga liikumisanalüüsi tegi statistikaamet 2020. aastal kevadise eriolukorra ajal.