Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kinnisvaraturg on tormisilmas

Kuupäev 13.10.2020
Artikkel
Kevadise pandeemiakriisi tipphetkel oli palju juttu sellest, et majanduslik tagasilöök jõuab kinnisvaraturule sügiseks. Oktoober on käes ja pigem nähakse paranemise märke. Kas tegemist on kerge pääsemisega või on hullem hoopis tulekul? Suuremates kriisides kinnisvarahindade liikumisele rakendatav tormisilma loogika võib olla adekvaatne kirjeldamaks ka tänast Eesti kinnisvaraturu olukorda.

Rahvaloendus: Eluruumide arv kasvab ning üha rohkem elatakse eramajades

Kuupäev 05.07.2022
Artikkel
2021. aasta rahvaloendusega loendati registrite põhjal kokku 737 873 eluruumi. 2011. aasta loendusega võrreldes on juurde ehitatud 47 793 eluruumi, mida on 1000 võrra vähem kui sellele eelnenud kümnel aastal (2001–2011). Eramajasid on 14% rohkem kui 10 aastat tagasi ning kõikidest eluruumidest 24% on rahvaloenduse andmetel asustamata.

Vägivaldsete surmade arv väheneb, aga mure enesetappude pärast püsib

Kuupäev 21.01.2021
Artikkel
Levinud on arvamus, et noored surevad ennekõike riskikäitumise tõttu: kihutamise tulemusena autoavariides, purjus olekus ujudes, uimasteid tarvitades ja kaklustes. Statistikast tulevad aga veelgi suurema murekohana esile enesetapud – neid on jätkuvalt liiga palju nii noorte kui ka vanemaealiste seas. Tegemist on probleemiga, mis vajab jõulist sekkumist ja riigi poolt juhitud ennetustegevust.

Kui mahe on Eestimaa?

Kuupäev 14.08.2019
Artikkel
Rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast oli eelmisel aastal mahe. Võrreldes varasema aastaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.

Kriisis töö kaotanutest suur osa on jätkuvalt tööta

Kuupäev 03.06.2021
Artikkel
Koroonaviirusest tingitud piirangute leevendamise tulemusena arutletakse üha enam selle üle, kuidas on käinud nende inimeste käsi, kes kriisis töö kaotasid. Kas nad on leidnud endale uue töö või on endiselt tööta? Tööandjaid huvitab ka see, kui paljud aasta tagasi koondatutest võiksid olla huvitatud nende juurde tööle naasmisest.

Isiku-uuringud

Sisuleht
Peale kõigile kohustusliku rahva ja eluruumide loenduse on isiku-uuringud enamasti vabatahtlikud. Üksikisikutelt kogume andmeid sotsiaaluuringute jaoks, kui andmeid pole võimalik saada andmekogudest. Statistikaamet korraldab erinevaid uuringuid, näiteks elanike tööelu, reisimise, ajakasutuse kohta. Uuringud on erineva sagedusega, mõned kestavad kuu või paar, teised kaks aastat. Osa uuringuid toimub igal aastal ja mõni üle mitme aasta. Miks on oluline uuringus osaleda? Uuringu valimisse sattunud inimene saab anda teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta

Noore statistiku preemia pälvis Papuna Gogoladze

Kuupäev 21.06.2019
Artikkel
Tänavuse Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia pälvis Papuna Gogoladze Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas kaitstud magistritööga. Preemia eesmärk on innustada noori rakendama ja arendama statistikameetodeid.