Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Ehitushinnad kasvasid eelmisel aastal 17,8%

Kuupäev 23.01.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. aastal võrreldes 2021. aasta keskmisega 17,8%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 1,9%. Võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga oli tõus taas rekordiline – 16,1%.

Statistikaamet on bloginud juba üheksa aastat

Kuupäev 14.06.2019
Artikkel
14. juunil on rahvusvaheline blogipäev, mida tähistatakse juba 2004. aastast. Riikliku statistika levitamiseks võttis Statistikaamet 2010. aastal kasutusele Twitteri ja Facebooki ning käivitas statistikablogi. Praegusel kujul toimiva blogi esimene postitus rääkis 2011. aasta rahvaloenduse prooviloendusest.

Puust ja punaseks: mida rahvaloenduse küsitlejad küsivad ja mida mitte

Kuupäev 07.02.2022
Artikkel
Rahvaloendus jätkub kohustuslikku valimisse kuuluvatel aadressidel elavate inimeste telefoniküsitlusega, mis kestab veebruari lõpuni. Statistikaamet selgitab, kuidas telefoniküsitlust korraldatakse, mida inimestelt küsitakse ning kuidas on tagatud andmete turvalisus.

Rahvuse ehk etnilise kuuluvuse muutmine 20 aasta jooksul

Kuupäev 17.06.2022
Artikkel
Juuni alguses avaldatud värskete rahvaloenduse andmete kohaselt elab Eestis 919 711 eestlast, st 69,4% elanikkonnast. Nende andmete aluseks on elanikud, kelle rahvus on teada. Teadmata jäi 6727 inimese etniline kuuluvus, sest nad ei olnud seda registritesse märkinud või eelmisel rahvaloendusel öelnud. Järgnevalt vaatame, kui paljud inimesed ja kes muudavad aja jooksul oma rahvust.

Ekspertide fookusgrupp tõstis esile korrektsete elukohaandmete olulisust

Kuupäev 23.10.2020
Artikkel
Statistikaameti kokku kutsutud teadlastest ja ekspertidest koosnev fookusgrupp arutles rahvaloenduse korralduse ja metoodika üle. Arutelude käigus jõuti tõdemuseni, et koroonaviiruse mõjul omandavad varasemast suuremat tähtsust ka vastajate teise elukoha andmed.

EV100: Mõeldes isadele

Kuupäev 09.11.2018
Artikkel
Tavaliselt räägitakse sündimusnäitajatest ikka seoses naistega, aga isadepäeva ootuses võtame fookusesse mehed. Sajandiga on muutunud nii isaks saamise keskmine vanus kui ka vanemate levinuim kooseluvorm lapse sünnil.

Kaks täiskasvanut viiest oleks mullu soovinud rohkem õppida

Kuupäev 14.06.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel tegeles möödunud aasta jooksul* enesetäiendamisega hinnanguliselt 80% 20–64-aastastest inimestest. End täiendavad sagedamini naised, nooremad, kõrgemalt haritud ning eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Märkimisväärselt on õppimine hoogu kogunud 50–64-aastaste seas. Samas selgus, et kaks inimest viiest oleks soovinud rohkem õppida.

Rahvastik

Valdkond
Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud. Rahvastiku põhinäitajad on järgmised: rahvaarv aastavahetusel; loomulik iive ja rändesaldo; erinevad kordajad