Otsingu tulemused

Täna, 18. mail avaldas Eurostat raporti, mis hindab eurole ülemineku mõju Eesti tarbijahindade harmoneeritud indeksile, teatab Statistikaamet.

Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et jaanuaris mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt toit, joogid ja automaks, seda nii detsembri kui ka eelmise aasta sama kuuga võrreldes. „Teisalt langetasid indeksit aga jaanuaris toimunud riiete allahindlused ning rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid,“ täiendas Veski. Toidukaupadest on võrreldes 2024. aasta detsembriga enim kallinenud kala (31%), täispiim (12%) ja värske köögivili (7%). Bensiin oli jaanuaris mulluse detsembriga võrreldes 2,3% ja diislikütus 2,7% kallim. Elanike

„2025. aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,5%,“ ütles statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp. Milline võib olla tarbijahinnaindeksi tasemekorrektuuri mõju SKP arvutamisele, on Müürsepa sõnul veel vara öelda. „Suure tõenäosusega ei ole see märkimisväärne,“ tõdes ta. Mis on SKP kiirhinnang? Kuigi ametlik SKP number avaldatakse 29. augustil, saab juba praegu teadaolevat infot kasutada selleks, et hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 26. juulil 2025. Hiljuti avalikkuses teravat tähelepanu saanud tarbijahinnaindeksi (THI) energiahindade komponendi arvutamise juhtum on pannud paljud küsima, kas riiklikku statistikat saab usaldada. On isegi räägitud ameti tühistamisest, mis on selgelt ennatlik. Mõistan täielikult avalikkuse ja ekspertide kahtlusi – kui üks statistiline näitaja osutub ebatäpseks, kuidas olla kindel, et sama ei juhtu mujal? See küsimus on õigustatud ja vajab selget vastust. Statistikaamet adub vastutuse suurust, mida me riikliku statistika tegijana kanname: meie

Statistikaameti veebilehel asuv avaldamiskalender annab ülevaate, millal uuenevad andmebaasis Eesti elu iseloomustavad põhinäitajad. Riikliku statistika seaduse järgi tehakse uuenenud andmed avalikuks kõigile kasutajatele samal ajal: kalendris märgitud kuupäeval kell 8.00. Enne avaldamiskalendris olevat tähtpäeva ei või riiklikku statistikat levitada. Riikliku statistika tegijana kajastab Statistikaamet Eesti ühiskonna olukorda ja muutusi ning varustab ühiskonda rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulise teabega. Selleks on näiteks tarbijahinnaindeks

Iga kuu alguses avaldab statistikaamet värske tarbijahinnaindeksi (THI), mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust Eestis. Seni suuresti käsitsi kogutud andmed tarbekaupade ja teenuste hinnamuutustest on üha enam asendumas nutikamalt, seal hulgas veebikammimise teel kogutud andmetega.

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga samale tasemele ja muutus võrreldes eelmise aasta juuliga -0,9%. Kaubad olid eelmise aasta juuliga võrreldes 0,2% ja teenused 2,0% odavamad.

Võtame aasta kokku ja meenutame, mida huvitavat, üllatavat ja kasulikku saame lõppevast statistika-aastast kaasa võtta. Toome sinuni 12 kõige menukamat statistikablogi, mis sel aastal statistikahuviliste seas enim tähelepanu pälvisid.

29. septembrist on statistikaameti veebilehel avalik järgmise aasta kalender, kust poliitikakujundajad, ajakirjanikud ja teised andmehuvilised leiavad infot nii andmebaasi lisanduvate andmete kui ka uudiste avaldamise kohta.

Keskkonnaandmed on hädavajalikud, et teadlikult ja tõhusalt jõuda lähemale keskkonna ja arengu, aga ka laiemalt jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisele. Globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamise ajastul on järjest olulisemad sellised üldistavad mudelid, mis vaatavad ühiskonna ja keskkonna vastasmõjusid suuremas plaanis ja seda nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil.