Otsingu tulemused

Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed näitavad, et üldarvuna oli novembri lõpus Eestis kehtivaid töösuhteid oktoobrist rohkem. Viimase kuuga on töösuhete arv kõige rohkem langenud töötlevas tööstuses, eelkõige puidutöötlemise* ja mööblitootmise alal.

Meeste oodatav eluiga sünnimomendil oli 2017. aastal 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat, teatab Statistikaamet. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe.

Kümne aasta pärast peaks Eestis rahvaloendus toimuma juba registrite põhjal. Ettevalmistustööd selleks käivad ning registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projekt (REGREL) on käivitunud. Esimene suur töö on analüüsida erinevatesse riiklikesse andmekogudesse juba kogutava teabe sobivust loenduseks ning hinnata selle teabe kvaliteeti. Esmapilgul näib, et enamik andmeid, mida äsjalõppenud rahva ja eluruumide loenduse käigus inimestelt küsiti, on ühel või teisel kujul riigil juba olemas. On olemas haridust tõendavad dokumendid, on teada kinnisvara omanikud ning iga teenitud euro, ka

Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 10 542 vaba ametikohta, mis on 30% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 12 000 inimest.

Kümne aasta pärast peaks Eestis rahvaloendus toimuma juba registrite põhjal. Ettevalmistustööd selleks käivad ning registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projekt (REGREL) on käivitunud. Esimene suur töö on analüüsida erinevatesse riiklikesse andmekogudesse juba kogutava teabe sobivust loenduseks ning hinnata selle teabe kvaliteeti. Esmapilgul näib, et enamik andmeid, mida äsjalõppenud rahva ja eluruumide loenduse käigus inimestelt küsiti, on ühel või teisel kujul riigil juba olemas. On olemas haridust tõendavad dokumendid, on teada kinnisvara omanikud ning iga teenitud euro, ka

Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim reageerib ühiskonnas toimuvale ja annab andmete abil ülevaate Eesti elust. Eksperimentaalstatistika on paindlik ja uuendusmeelne ning aitab lahti harutada nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil toimuvat teisiti kui regulaarstatistika seda võimaldab. Kellele, millal ja milleks on vaja eksperimentaalstatistikat?

Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 461 vaba ametikohta, mida on 12% vähem kui mullu samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 6000 inimese.

Liitsõna elukutse viitab justkui igaühe kutsele anda oma panus keerulisse süsteemi nimega elu. Tänapäeval on levinud hirm millestki ilmajäämise ees (FOMO - fear of missing out). Sageli tekib just iseseisvat elu alustades põhjendatult raske küsimus, millist eriala või elukutset valida. Õigemini, mida esmalt valida, sest selge suundumus on, et elu jooksul täidame mitmeid rolle ja ameteid.

Veel detsembrikuu lõpuni on Eesti inimestel võimalus panustada üleriiklikusse kultuuris osalemise uuringusse*. Kultuuriministeerium ja Statistikaamet uuringu eestvedajatena kutsuvad kõiki, kes uuringu kutse on saanud, selles kindlasti osalema. Kogutud andmed on riigile väga vajalikud, sest võimaldavad seada kultuuripoliitilisi eesmärke, disainida toetusmeetmeid või otsida võimalusi, kuidas parandada erinevate ühiskonnagruppide juurdepääsu kultuurile.