Otsingu tulemused

2024. aasta kaalude asemel sattusid tabelisse ekslikult 2023. aasta kaalud. Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid aastases võrdluses veebruari tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad elektri börsihind, automaks ja toidukaubad. „Võrreldes 2024. aasta veebruariga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,3% odavamad,“ tõi Veski välja. Võrreldes 2025. aasta jaanuariga mõjutas veebruaris indeksi tõusu enim elektri hind, samuti puhkusereisid ning toit ja

Mais mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta maiga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide tootmise ja elektrienergiaga varustamise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,1%, sealhulgas toiduainete tootmises 4,4%. „Pikema perioodi vaates ehk võrdluses 2023. aasta maiga kasvasid töötlevas tööstuses hinnad 0,4%, sealhulgas toiduainete tootmises 1,5% ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises 1,4%,“ selgitas statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman. Võrreldes

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga peaaegu samale tasemele, kuid aastases võrdluses tõusis 4,5%. „Võrreldes mulluse maiga mõjutasid indeksit enim 7,1% kallinenud toidukaubad. Transpordi 6,2% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Aprillis kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (9,9%). Odavnenud on vaid riided ja jalatsid (4,5%),“ rääkis Veski. Võrreldes