Liigu edasi põhisisu juurde

Päise viited

  • Ligipääsetavus
  • Abi
  • Kontaktid
  • Sisene iseteenindusse
  • EST
  • ENG
Avaleht

Põhinavigatsioon

  • Avasta statistikat
    • Andmebaas
    • Põhinäitajad
    • Valdkonnad
    • Piirkonnad
    • Rakendused
    • Ruumiandmed
    • Uudised
    • Väljaanded
    • Loendused
    • Andmekirjaoskus
    • Küsi statistikat
    • Metoodika ja kvaliteet
    • Eksperimentaalstatistika
    • Kiirstatistika
  • Esita andmeid
    • Sisene iseteenindusse
    • Andmete esitamisest
    • Kontrolli esitamise kohustust
    • Esitamise tähtajad
    • Küsimustikud
    • Klassifikaatorid
  • Statistikaamet
    • Meist
    • Tule meile tööle
    • Kalender
    • Koolitused
    • Uudiskiri
    • Andmehaldus
    • Tarkvaraarendajale
    • Dokumendiregister
    • Andmekaitse
    • Kontakt
  • Rahvaloendus

Põhinavigatsioon

  • Avasta statistikat
    • Andmebaas
    • Põhinäitajad
      • Eesti majanduse põhinäitajad
    • Valdkonnad
      • Majandus
        • Ehitus
        • Ettevõtete majandusnäitajad
        • Majandusüksused
        • Sisekaubandus
        • Teenindus
        • Tööstus
        • Turism, majutus ja toitlustus
        • Väliskaubandus
          • Kaupade eksport
          • Kaupade import
          • Teenuste eksport
          • Teenuste import
      • Rahandus
        • Rahvamajanduse arvepidamine
          • SKP reaalkasv (aheldatud väärtus)
        • Hinnad
          • Ehitushinnaindeks
          • Tarbijahinnaindeks
          • Tööstustoodangu tootjahinnaindeks
        • Valitsemissektori rahandus
          • Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (EDP)
        • Pangandus ja finantsturud
        • Kindlustus
      • Energia ja transport
        • Energeetika
        • Transport
      • Infotehnoloogia, innovatsioon ja teadus-arendustegevus
        • Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia
        • Innovatsioon
        • Teadus- ja arendustegevus
      • Keskkond
        • Jäätmed ja ringmajandus
        • Kliima
        • Õhk
        • Materjali- ja energiatõhusus
        • Rohemajandus
        • Mets
        • Keskkonnakaitse rahastamine
        • Elurikkuse kaitse ja maakasutus
        • Vesi
      • Tööelu
        • Palk ja tööjõukulu
          • Keskmine brutokuupalk
          • Palgalõhe
        • Sissetulek
        • Tööelu kvaliteet
        • Tööõnnetused
        • Tööturg
          • Mida näitavad töötuse andmed?
          • Tööhõive määr
          • Töötuse määr
      • Põllumajandus ja kalandus
        • Põllumajandus
        • Põllumajandus ja keskkond
        • Kalandus
      • Kultuur
        • Film ja kino
        • Muuseumid
        • Muusika
        • Raamatukogud ja raamatud
        • Rahvakultuur
        • Sport
        • Teater
        • Televisioon ja raadio
      • Heaolu
        • Lapsed
        • Noored
        • Ajakasutus
        • Leibkonnad
        • Lõimumine
        • Õigus ja turvalisus
        • Sotsiaalne kaitse
        • Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus
          • Absoluutne vaesus
          • Arvestuslik elatusmiinimum
          • Suhteline vaesus
        • Tervis
          • Oodatav eluiga
          • Tervena elada jäänud aastad
      • Rahvastik
        • Rahvaarv
        • Rahvastikuprognoos
        • Abielud ja lahutused
        • Ränne
        • Sünnid
        • Surmad
      • Haridus
        • Alusharidus
        • Huviharidus
        • Kutseharidus
        • Kõrgharidus
        • Üldharidus
      • Säästev areng
        • 1. Majanduslik toimetulek
        • 2. Toiduga kindlustatus
        • 3. Tervis ja heaolu
        • 4. Kvaliteetne haridus
        • 5. Sooline võrdõiguslikkus
        • 6. Puhas vesi ja sanitaaria
        • 7. Jätkusuutlik energia
        • 8. Tööhõive ja jätkusuutlik majandus
        • 9. Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon
        • 10. Ebavõrdsuse vähendamine
        • 11. Jätkusuutlikud linnad ja asumid
        • 12. Säästev tootmine ja tarbimine
        • 13. Kliimamuutusega kohanemise meetmed
        • 14. Ookeanid ja mereressursid
        • 15. Maa ökosüsteemid
        • 16. Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid
        • 17. Üleilmne koostöö
        • 18. Kultuuriruumi elujõulisus
    • Piirkonnad
    • Rakendused
    • Ruumiandmed
    • Uudised
    • Väljaanded
      • Eurostati väljaanded
      • Uuringute kokkuvõtted
    • Loendused
      • Rahvaloendus 2021
        • Rahvaloendustest Eestis
        • 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus
          • Eluruumi- ja leibkonnaankeet
          • Isikuankeet
          • Mõisted
        • 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus
          • Mõisted
      • Põllumajandusloendus 2020
    • Andmekirjaoskus
      • Küsimus24
    • Küsi statistikat
      • Tellimustöö
      • Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil
    • Metoodika ja kvaliteet
      • Statistikatööd
      • ESMS metaandmed
      • Metoodika
    • Eksperimentaalstatistika
      • Ajateenistuse läbinute tööturuseisundi analüüs
      • Õpetajate elukaar aastatel 2015–2022
    • Kiirstatistika
      • Ukrainlased Eesti tööturul
      • Surmade kiirstatistika
      • Rohepöörde trendid (2020)
      • Liikuvusanalüüs (2019–2020)
      • Tööturu kiirstatistika (2024)
      • Tööturu kiirstatistika (2019–2020)
      • Ettevõtete kiirstatistika (2019–2024)
      • Ettevõtete kiirstatistika (2019–2020)
        • Ettevõtete käive
        • Ettevõtete tööjõukulud
  • Esita andmeid
    • Sisene iseteenindusse
    • Andmete esitamisest
      • Ettevõtete uuringud
        • Uus iseteenindus
        • Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)
        • EKOMAR
        • Intrastat
        • Põllumajanduse struktuuriuuring 2023
        • Taimekasvatuse uuring
        • Majandusüksuste klassifitseerimise abiinfo
        • Andmete esitamisest töötamise registrisse
      • Isiku-uuringud
        • 2025 uuringute ajakava
      • Hindade registreerimine
    • Kontrolli esitamise kohustust
    • Esitamise tähtajad
    • Küsimustikud
    • Klassifikaatorid
  • Statistikaamet
    • Meist
      • Riiklik statistika ja Euroopa statistika
      • Strateegia
        • Arengukava
        • Riikliku statistika levitamise põhimõtted
        • Andmehalduse juhtimise tegevuskava
        • Kvaliteedipoliitika
        • Personalipoliitika
      • Struktuur
      • Aastaaruanded
      • Õigusaktid
        • Loendused
      • Rahvusvaheline koostöö
        • Euroopa Liidu grantidest rahastatud projektid
        • Eesti 2021. aasta eksperthindamine
      • Tarbijauuringud
      • Riigihanked
      • Statistikanõukogu
        • Statistikanõukogu koosseis
      • Lobitegevus
      • Eesti statistika ajalugu
        • 100 aastat Eesti statistikat
        • Postmark
      • Albert Pulleritsu preemia
        • Laureaadid
      • Konkurss "Andmepärl"
        • Konkursi "Andmepärl" võitjad
        • Tutvu "Andmepärl 2024" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2023" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2022" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2021" töödega
      • Struktuurfondide toetatud projektid
        • Innofondi projekt
    • Tule meile tööle
      • Palgaandmed
      • Tule meile praktikale
    • Kalender
    • Koolitused
      • Toimunud koolitused
      • Tulevased koolitused
    • Uudiskiri
    • Andmehaldus
      • Andmehalduse põhimõtted
      • Andmehalduse teenused
      • Andmehalduse juhised ja koolitusmaterjalid
      • Andmehalduse mõisted
    • Tarkvaraarendajale
      • Andmepõhine aruandlus
    • Dokumendiregister
    • Andmekaitse
    • Kontakt
  • Rahvaloendus
  • EST
  • ENG

Päise viited

  • Ligipääsetavus
  • Abi
  • Kontaktid
  • Sisene iseteenindusse

Leivapuru

  1. Avaleht
  2. Otsingu tulemused

Otsingu tulemused

Kogu lehelt
Uudistest

Eestile uus rahvuskala? Mõtisklus haridus- ja palgalõhest

Kuupäev 23.07.2013
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Eestile uus rahvuskala? Mõtisklus haridus- ja palgalõhest
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel. Tekib küsimus, kas need faktid on omavahel põhjuslikus seoses ja kui on, siis millises?

Rahvaloendus näitab hariduse tervist säästvat mõju

Kuupäev 30.07.2013
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Rahvaloendus näitab hariduse tervist säästvat mõju
2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel oli naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81 ja meestel 71 aastat, neist terviseprobleemideta möödub vastavalt 57 ja 52 aastat.

Rahvaloendus näitab hariduse tervist säästvat mõju

Kuupäev 30.07.2013
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Rahvaloendus näitab hariduse tervist säästvat mõju
2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel oli naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81 ja meestel 71 aastat, neist terviseprobleemideta möödub vastavalt 57 ja 52 aastat.

Novembris kasvas tööstustoodang enamikus harudes

Kuupäev 06.01.2014
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Novembris kasvas tööstustoodang enamikus harudes
Tööstusettevõtted tootsid 2013. aasta novembris 2% rohkem toodangut kui 2012. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Toodang ületas 2012. aasta sama kuu taset enamikus tööstusharudes.

Pikaajaline haigus vaevab peaaegu iga teist täiskasvanut

Kuupäev 01.11.2011
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Pikaajaline haigus vaevab peaaegu iga teist täiskasvanut
Statistikaameti andmetel esines 2011. aasta 45%-l täiskasvanutest nende endi hinnangul pikaajaline haigus. Enim on sellega kimpus Põlva-, Võru- ja Hiiumaa elanikud. Kõige rohkem esineb pikaajalisi haigusi täiskasvanud elanikkonnal (16-aastased ja vanemad) Põlvamaal (63%), samuti Võru- ja Hiiumaal (vastavalt 54% ja 53%). Pikaajalise haiguse osatähtsus Eesti täiskasvanud elanikkonnas on viimastel aastatel paari protsendipunkti võrra suurenenud ning Euroopa Liidus üks kõrgemaid. Kõige vähem on pikaajaliste haigustega kimpus Viljandi- ja Järvamaa täiskasvanud (vastavalt 37% ja 38%). Väga heaks või

Pikaajaline haigus vaevab peaaegu iga teist täiskasvanut

Kuupäev 01.11.2011
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Pikaajaline haigus vaevab peaaegu iga teist täiskasvanut
Statistikaameti andmetel esines 2011. aasta 45%-l täiskasvanutest nende endi hinnangul pikaajaline haigus. Enim on sellega kimpus Põlva-, Võru- ja Hiiumaa elanikud. Kõige rohkem esineb pikaajalisi haigusi täiskasvanud elanikkonnal (16-aastased ja vanemad) Põlvamaal (63%), samuti Võru- ja Hiiumaal (vastavalt 54% ja 53%). Pikaajalise haiguse osatähtsus Eesti täiskasvanud elanikkonnas on viimastel aastatel paari protsendipunkti võrra suurenenud ning Euroopa Liidus üks kõrgemaid. Kõige vähem on pikaajaliste haigustega kimpus Viljandi- ja Järvamaa täiskasvanud (vastavalt 37% ja 38%). Väga heaks või

REL 2011: enamik Eesti inimesi leiab rakendust töötlevas tööstuses, kaubanduses ja hariduses

Kuupäev 25.03.2013
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. REL 2011: enamik Eesti inimesi leiab rakendust töötlevas tööstuses, kaubanduses ja hariduses
2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel töötas Eestis 67% tööga hõivatutest teenindussektoris, 29% tööstussektoris ja vaid 4% primaarsektoris, teatab Statistikaamet.

Kes on Eesti noored ettevõtjad?

Kuupäev 03.10.2024
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Kes on Eesti noored ettevõtjad?
Tänased noored ettevõtjad võivad tulevikus kujundada meie majanduslikku heaolu. Aga kes on Eesti noored ettevõtjad ning missugused tegurid mõjutavad noorte ettevõtjaks saamist? Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid. Ehkki analüüsi andmed pärinevad 2021. aastast, võtame ettevõtlusnädala puhul selle tulemused suurema luubi alla. Kaks kolmandikku noortest ettevõtjatest on mehed Noor ettevõtja oli analüüsis määratletud kui 18–26-aastane füüsilisest isikust ettevõtja või vähemalt 10-protsendilise osalusega äriühingu omanik. 2021

Uuring: Eesti täiskasvanute oskused on rahvusvahelises võrdluses väga head just nooremates vanusegruppides

Kuupäev 10.12.2024
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Uuring: Eesti täiskasvanute oskused on rahvusvahelises võrdluses väga head just nooremates vanusegruppides
Minister Kristina Kallas sõnas, et uuringu tulemused viitavad haridusreformidega õiges suunas liikumisele – kui inimestel on madalam haridustase, on ka nende oskused ja eluga rahulolu kehvemad. Seetõttu on äsja algatatud õppimiskohustusliku ea pikendamise reform ka PIAACi tulemuste valguses õige tee. Uuringust selgunud venekeelsete inimeste nõrgem kaasatus tööturul ja madalama tasemega oskused näitavad eestikeelsele haridusele ülemineku vajalikkust ‒ neil on sageli takistuseks saanud puudulik riigikeeleoskus. Peame senisest enam pingutama, et pakkuda Ida-Virumaal täiskasvanutele nii erialast

18 000 noort ei õpi ega tööta. Miks see nii on?

Kuupäev 14.12.2023
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. 18 000 noort ei õpi ega tööta. Miks see nii on?
Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.

Pagination

  • Eelmine leht ‹ Eelmine
  • Lehekülg 01
  • Lehekülg 02
  • Eesolev leht 03
  • Lehekülg 04
  • Lehekülg 05
  • Järgmine leht Järgmine ›

Kontaktid

+372 625 9300
stat [at] stat.ee

Liitu uudiskirjaga

Liitudes uudiskirjaga, nõustud meie privaatsustingimustega Statistikaameti privaatsustingimused

Andmekaitse

Andmekaitse
Küpsiste sätted
EL Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid