Otsingu tulemused

Euroopa elukvaliteedi uuring ja Euroopa sotsiaaluuring vaatavad vaba aja kasutamist ja sotsiaalseid suhteid ning üritavad nende põhjal inimeste elukvaliteedist ülevaadet saada. Traditsiooniliselt on inimeste elukvaliteeti mõõdetud majandusnäitajate alusel (SKP, sissetulek), kuid viimastel aastatel on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama subjektiivsetele hinnangutele, mis mõõdavad rahulolu või õnnetunnet. Elukvaliteedi üks näitaja on vaba aja olemasolu ja selle kasutusvõimalused. Eurofoundi korraldatavas Euroopa elukvaliteedi uuringus paluti inimestel hinnata oma juurdepääsu kultuuriasutustele

2010. aasta märtsis suurenes kaupade eksport jooksevhindades 17% ning import 27% eelmise aasta märtsiga võrreldes, teatab Statistikaamet.

Kaupade eksport ja import kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga kumbki 3%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus kasvas aastases võrdluses viimati 2012. aastal.

Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu oli nii 2003. kui ka 2007. aastal kemikaalide ja keemiatoodete tootmine. Euroopas muudavad Eesti keemiatööstuse konkurentsivõimeliseks madalamad tööjõukulud. Konkurentsivõimet suurendab aga ka edukas eksportimine. Tootlikkust ning seeläbi ka konkurentsivõimet võib suurendada nii uute toodete lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele minek.

27.07.2009 külastas Statistikaametit Eurostati peadirektor Walter Radermacher, kes tegi ettekande Euroopa statistikasüsteemi arengust. Statistikasüsteem on sajandite jooksul olulise muutuse läbi teinud - kui kunagi tehti statistikat peamiselt ühele tarbijale (kuningas või riik), siis nüüdseks on riik üks tarbija paljude seas ning mõtteviis on pigem "citizens first" (kodanikud eelkõige). Et tarbijatering on väga lai on nende infovajaduse kindlakstegmine järjest keerulisem ning üha suurem roll on kommunikatsioonil. Euroopa statistikasüsteemis teevad siin koostööd teadus, poliitika ja avalikkus

27.07.2009 külastas Statistikaametit Eurostati peadirektor Walter Radermacher, kes tegi ettekande Euroopa statistikasüsteemi arengust. Statistikasüsteem on sajandite jooksul olulise muutuse läbi teinud - kui kunagi tehti statistikat peamiselt ühele tarbijale (kuningas või riik), siis nüüdseks on riik üks tarbija paljude seas ning mõtteviis on pigem "citizens first" (kodanikud eelkõige). Et tarbijatering on väga lai on nende infovajaduse kindlakstegmine järjest keerulisem ning üha suurem roll on kommunikatsioonil. Euroopa statistikasüsteemis teevad siin koostööd teadus, poliitika ja avalikkus

Statistikaamet pani kaardile paar võimalust, mida suvel Eestis puhkamiseks kasutada. Miks mitte külastada mõne maakonna loomanimelisi, mehe- või naisenimega külasid või hoopis Eestis asuvaid maailma suurlinnade nimekaimudest paiku? Head avastamist!

Oodatava eluea tõus pikendab oluliselt kolme põhilist etappi inimese elus — kooliaega, tööelu ja pensionipõlve. 2011. aastal oli Eestis oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat ning 6–25-aastaste keskmine oodatav õpiaeg 14 aastat ja 6 kuud, mis tähendab, et ligi viiendik oma elust pühendatakse kooliskäimisele.

Statistikaameti andmetel pidurdusid majanduskriisi tulemusel aastatel 2008–2010 järsult kodumajapidamiste tarbimiskulutused. Et kodumajapidamiste kasutatav tulu oli nendel aastatel suurem tarbimiskulutustest, suutsid kodumajapidamised säästa. Aastatel 2009–2010 oli Eesti kodumajapidamiste säästumäär juba ligikaudu samas suurusjärgus Euroopa Liidu keskmisega. Samuti paranes kodumajapidamiste finantspositsioon teiste sektorite suhtes. Kui aastatel 2002–2008 olid kodumajapidamised tervikuna teistele sektoritele võlgu, et oma lõpptarbimist ja investeeringuid finantseerida, siis aastatel 2009–2010