Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta aprillis Eestist jooksevhindades 7,7 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 9,5 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta aprilliga vähenes nii eksport kui ka import ligi 40%.

Statistikaamet vaatles põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti aastatel 2010–2016 Balti riikides ja Soomes. Enim on selle kaubagrupi toodete eksport sel ajavahemikul vähenenud Eestis. Aastatel 2014–2016 vähenes nende väljavedu 12%, mis näitab, et Eestis on uute sihtturgude leidmine ja kahanenud ekspordikoguste taastamine olnud keerulisem kui teisel kolmel riigil.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta märtsis Eestist jooksevhindades 8,3 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 10 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta märtsiga eksport ja import vähenes, võrreldes eelmise kuuga aga suurenes.

Esialgsetel andmetel oli veebruaris Eesti kaubavahetuses ülejääk, kui kaupade eksport ületas importi 0,2 miljardi krooni võrra, teatab Statistikaamet. Viimati oli väliskaubanduse bilanss positiivne 1993. aasta juunis.

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 8% ja import 12%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas nii mineraalsete toodete kui ka mehaaniliste masinate ekspordi ja impordi suurenemine.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta augustis Eestist kaupu jooksevhindades 7,8 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 9,3 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet.

Kaupade eksport kahanes 2016. aasta juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 6% ja import 4%, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi langust mõjutas kõige rohkem kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta juulis Eestist jooksevhindades 8,2 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 9,4 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Kaupade eksport ja import vähenes nii selle aasta juuniga kui ka eelmise aasta juuliga võrreldes.

Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu oli nii 2003. kui ka 2007. aastal kemikaalide ja keemiatoodete tootmine. Euroopas muudavad Eesti keemiatööstuse konkurentsivõimeliseks madalamad tööjõukulud. Konkurentsivõimet suurendab aga ka edukas eksportimine. Tootlikkust ning seeläbi ka konkurentsivõimet võib suurendada nii uute toodete lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele minek.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta mais Eestist jooksevhindades 8 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 8,6 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Väliskaubanduse puudujääk oli eelmise aasta maiga võrreldes viis korda väiksem, olles viimati madalam 1995. aasta septembris.