Otsingu tulemused

Kaupade eksport oli jaanuaris jooksevhindades 7,2 miljardit krooni ja import 8,8 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta jaanuariga võrreldes vähenes eksport 29% ja import 36%. Ekspordi ja impordi oluline väärtuseline vähenemine algas juba 2008. aasta novembris.

III kvartalis kasvas eksport eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 4% ja import 6%, teatab Statistikaamet. 2017. aasta I ja II kvartaliga võrreldes ekspordi ja impordi kasv III kvartalis aeglustus.

Kaupade eksport vähenes 2015. aasta septembris 10% ja import 9% võrreldes eelmise aasta septembriga, teatab Statistikaamet. Selle aasta esimese kolme kvartali kokkuvõttes vähenes eksport 3% ja import 5% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.

Kaupade eksport kasvas 2014. aasta septembris 7% ja import 9% võrreldes eelmise aasta septembriga, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi suurenemist mõjutas enim elektriseadmete ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetus. Selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes kaupade eksport ja import siiski kahanes – mõlemal suunal 3%.

Kaupade eksport vähenes 2015. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 6% ja import 3%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi vähenemist elektriseadmete, metalli ja metalltoodete ning mineraalsete toodete kaubavahetuse kahanemine.

Kaupade eksport kasvas 2014. aasta juulis 6% ja import jäi samale tasemele võrreldes eelmise aasta juuliga, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasv võrdluses aastataguse sama ajaga oli viimase 14 kuu suurim.

Kaupade eksport kasvas 2014. aasta juunis 1% ja import kahanes 1% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Tänavu esimesel poolaastal mõjutas ekspordi ja impordi vähenemist enim elektriseadmete ja transpordivahendite kaubavahetus.

Kaupade eksport kahanes 2015. aasta juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 6% ja import 4%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi vähenemist elektriseadmete ja mineraalsete toodete kaubavahetuse kahanemine.

Rahvaloendus on inimajaloo vanim statistikatöö. Aastatuhandete vältel on muutunud loenduse metoodika ja täpsustunud selle eesmärgid. Täienenud on ka andmete loetelu, mida inimeste kohta teada soovitakse, alustades haridustasemest ja pereinfost, lõpetades elutingimuste ning omandiga. Peamine loenduse eesmärk on jäänud siiski samaks ehk soov saada teada riigi, vahel ka linna või muu piirkonna elanike arv.