Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

REGREL. Rahvastikuregister on nagu Tallinn, mis ei saa kunagi valmis

Kuupäev 30.10.2019
Artikkel
Rahvastikuregister on märkamatult muutnud Eesti elanike suhtlust eri ametiasutustega. Veel paarkümmend aastat tagasi pidi näiteks passi või pensioni saamiseks esitama sünnitunnistuse. Praegu on riigil inimeste andmed olemas ja neid ei pea paberil ühest asutusest teise kandma.

Tarbijahinnaindeks

Valdkond
Mis uuring see on? Statistikatöö eesmärk on anda teavet tarbekaupade ja teenuste hindade muutumisest Eestis, mis võimaldab jälgida ja hinnata Eesti majanduse arenguid. Kelle tellimusel seda uuringut korraldatakse? Antud uuring on Euroopa Liidu tellimus. See viiakse läbi kõikides EL liikmesriikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete võrreldavuse. Miks need andmed on vajalikud? Uuringu tulemusi kasutavad oma töös Rahandusministeerium, Eesti Pank, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium. Samuti erinevad rahvusvahelised organisatsioonid nagu Majanduskoostöö ja

Kaupade eksport taastus eelmise aasta tasemele

Kuupäev 10.08.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel püsis kaupade eksport juunis eelmise aasta sama kuuga võrdsel tasemel ja import vähenes 8%. Teises kvartalis tervikuna vähenes eksport võrreldes mullusega 15% ja import 18%.

Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava

Kuupäev 19.04.2010
Artikkel
Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud