Otsingu tulemused

Iga Eesti elu vastu huvi tundev inimene peaks nüüdseks juba teadma, et Eesti rahvastik väheneb ja vananeb. Aga teadmisest üksi ei piisa, sellega trendiga tuleb õppida ühiskonna elu korraldamisel arvestama. Et pilt on sageli kõnekam kui sõnad, saab Statistikaameti veebis trendi liikumist viimase 40 aasta jooksul nüüd oma silmaga näha. Mul on viimase paari kuu jooksul olnud võimalus kolmes Eesti maakonnas rääkida rahvastikus toimunust ja eesootavast. Võin kindlat väita, et rahvastiku vähenemise ja vananemisega kaasnevatest probleemidest saadakse oluliselt paremini aru, kui nelja-viie aasta eest

Viimase kuue aasta jooksul on Eestist lahkunud veidi üle 46 000 ja siia tagasi tulnud ligi 45 000 Eesti kodakondset. Millises vanuses Eesti kodanikud aga kõige enam rändavad? Kuhu nad lähevad ja millistest riikidest naasevad? Statistikaameti analüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik võtsid vaatluse alla Eesti kodanike välisrände aastatel 2015–2020 ja otsisid sealt vastuseid.

Eurostati hinnangul vähenes 2019. aastal fossiilkütuste põlemisel tekkinud süsinikdioksiidi (CO2) heitkogus Euroopa Liidu (ELi) riikidest enim Eestis. Heitkoguse langus võrreldes 2018. aastaga oli 22,1%.

Hiljuti sai selgeks, et järgmine noorte laulu- ja tantsupidu toimub koroonakriisi tõttu plaanitust aasta hiljem. Statistikaameti analüütik Riina Leinbock analüüsis selle otsuse taustal, kuidas on noorte koorilauljate ja rahvatantsijate arv ajas muutunud ning mil määral on see seotud laulu- ja tantsupidudega.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga 1,9%, teatab Statistikaamet.

Rahvaloenduse andmed näitavad, et 2021. aasta lõpus oli tööga hõivatud 58% rahvastikust, mida on 6 protsendipunkti võrra rohkem kui 10 aastat tagasi. Kasv on toimunud peamiselt pensioniealiste, aga veidi ka töötute ja õppurite arvelt.

Statistikaameti andmebaasi on jõudnud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikud, mis aitavad jälgida riigi eesmärkide saavutamist – kus me olime aastaid tagasi ja kus praegu. Veebirakendusest Tõetamm näeb lisaks sihte tulevikuks.

Statistikaameti andmetel loodi 2018. aastal 65% lisandväärtusest Harjumaal, kuid selle maakonna edu on ülejäänud riigi ees vähenema hakanud.

Millised teemad kütsid Eesti statistikaelus sel aastal kõige rohkem kirgi? Jaanuaris vaatasime otsa tõele, kui soolane on Eesti palgalõhe tegelikult. Kuigi Eesti riigis lõhe väheneb, on palgalõhe meil juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurimad meeste ja naiste palkade erinevused on finants- ja kindlustustegevuses.