Otsingu tulemused

Eesti omavalitsused on väga erineva suuruse ja rahvastikustruktuuriga, mistõttu ei saa kõiki hinnata ühe mõõdupuu järgi. Palgastatistika põhjal teame, et ka sissetulekud varieeruvad omavalitsuste kaupa. Andmetele toetuv otsustusprotsess aitab kohalikel omavalitsustel võtta arvesse erisusi, mis iseloomustavad just nende piirkonda. Statistikaameti kohalikele omavalitsustele suunatud juhtimislauad, kust muu hulgas leiab andmeid nii elanikkonna kui ka majanduse ja keskkonna kohta, on nüüdsest täienenud sissetulekute statistikaga. Euroopa statistikaameti (Eurostat) rahastatava projekti raames loodi

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel on Eesti inimeste tööaeg muutunud oluliselt paindlikumaks. Kui 2009. aastal sai 63,3% töötajatest oma tööaega teatud piires või täies ulatuses valida, siis 2021. aastal saab seda teha 77,2% töötajatest.

Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2019. aasta teises kvartalis 11 180 vaba ametikohta. See on ligikaudu nii olnud 2017. aasta esimesest kvartalist.

Statistikaameti andmete alusel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2019. aasta kolmandas kvartalis 11 892 vaba ametikohta. Vabade ametikohtade arv on püsinud üle 10 000 alates 2017. aasta 1. kvartalist.

Statistikaameti andmete kohaselt oli möödunud aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 10 376 vaba ametikohta.

Elame pidevalt muutuvas, kriisiderohkes ning ebastabiilses keskkonnas, mistõttu on hea tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel ülimalt tähtis. Et toetada töötajate individuaalseid vajadusi, hoida nende vaimset tervist ja edendada sobivate töötingimuste loomist, peab töökorraldus olema paindlik. Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing toob välja olulisemad kohad, kuidas oleme oma asutuses töökorraldust kohandanud ja seeläbi töötajate motivatsiooni tõstnud.

„Selleks, et luua ühiskonnas toimuvast tõetruu peegelpilt, uurime, kuidas meie inimestel läheb,“ ütles statistikaameti sotsiaal- ja rahvastikustatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo. Ta lisas, et just nende andmete põhjal teevad poliitikud ja riigijuhid Eesti elu tulevikku puudutavaid otsused. Elamistingimustest tervise ja reisimiseni Olulise osa andmetest saab statistikaamet juba praegu olemasolevatest andmekogudest, kuid sellest ainuüksi ei piisa. Sel aastal viiakse läbi kaheksa isiku-uuringut, mille valimisse võib sattuda igaüks meist. ”Oleme iga inimese panuse eest väga tänulikud, sest

Juba viiendat korda analüüsis statistikaamet haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad Eestile oma töötamisega siin õppivad välisüliõpilased. Aruandes vaadatakse, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas antakse ülevaade, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega ning kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Välja on arvutatud ka nende maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrreldud töötamisi kohalike õpilastega.

„Palgamuutuse protsent jäi selle aasta kolmandas kvartalis samale tasemele kui möödunud kvartalis. 2024. aasta kolmandas kvartalis oli palgakasv aga 8,1%, mis tähendab, et aastases võrdluses palgakasv aeglustus,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk . Ta lisas, et teises kvartalis makstakse töötajatele harilikult rohkem lisatasusid (näiteks puhkusetasud), mistõttu ongi kolmanda kvartali keskmine palk võrreldes teise kvartaliga tavaliselt madalam. Kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk kõrgeim Harju (2324 eurot) ja Tartu (2060 eurot) maakonnas. Harju maakonnas oli palgakasv 5

Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2019. aasta I kvartalis ligi 11 450 vaba ametikohta. Selline trend on püsinud 2017. aasta I kvartalist.