Otsingu tulemused

Kas oled 15–24-aastane noor ja usud, et paremad andmed mõjutavad sinu elu, perekonda, sõpru ning muudavad maailma paremaks? Kui jah, siis jaga oma häält!

Eestis osalevad naised ja mehed tööhõives üsna võrdselt, kuid kodutöödes on varasematel aegadel olnud suur lõhe naiste kahjuks. Viimase ajakasutuse uuringu andmetest aga selgub, et praeguseks on Eesti naiste ja meeste kogutöö maht tasakaalustunud. Peamine põhjus on selles, et senisega võrreldes kulub naistel kodutöödele vähem aega. Kust on tulnud majapidamistöödes ajavõit?

Eesti riiklike registrite süsteem on maailma parimate hulgas, kuid siiski pole meie lähtepositsioon 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks probleemideta. Viiendik Eesti inimestest ei ela seal, kuhu nad on registreeritud. Kuidas see loendust mõjutab ja miks on vaja täpsustada elanike elukohti?

ISSN 1736 - 8677 ISBN 978-9985-74-509-0 Eesti keeles Formaat A6. 56 lk Ilmus: 14.05.2012 Populaarne taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate eri eluvaldkondadest ja nende arengust viimastel aastatel. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, kaubandus, turism jms. Eestit võrreldakse teiste Euroopa Liidu riikidega. Lisatud on geograafilisi fakte Eestist ja infot valitsussüsteemi kohta, samuti oluliste Eesti veebilehtede aadressid. Info on esitatud

Euroopa elukvaliteedi uuring ja Euroopa sotsiaaluuring vaatavad vaba aja kasutamist ja sotsiaalseid suhteid ning üritavad nende põhjal inimeste elukvaliteedist ülevaadet saada. Traditsiooniliselt on inimeste elukvaliteeti mõõdetud majandusnäitajate alusel (SKP, sissetulek), kuid viimastel aastatel on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama subjektiivsetele hinnangutele, mis mõõdavad rahulolu või õnnetunnet. Elukvaliteedi üks näitaja on vaba aja olemasolu ja selle kasutusvõimalused. Eurofoundi korraldatavas Euroopa elukvaliteedi uuringus paluti inimestel hinnata oma juurdepääsu kultuuriasutustele

Leibkonnaliige kulutas 2015. aastal kuus keskmiselt 395 eurot, mida on 106 eurot rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Samal ajal sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on kahanenud.

Viimastel nädalatel on suure tähelepanu osaliseks saanud piimahinna järsk tõus, sest põhitoiduainena on piima kallinemine tarbijatele kohe tuntav. Samuti toob piimahinna tõus paratamatult kaasa teiste piimatoodete kallinemise, mis kokkuvõttes suurendab tarbija kulutusi toidukaupadele.

Statistikaamet korraldab järgmisel aastal mitu suurt ja Eestile olulist uuringut. Aasta algab rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega ja kümneaastase vaheaja järel toimub ajakasutuse uuring, mis annab ülevaate, kuidas jaguneb inimeste aeg.

Läheneva kooliaasta alguse ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul vaatas Statistikaamet, kuidas on ligi sajandi jooksul muutunud üldhariduskoolide õpetajate soo-vanusjaotus.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juulis võrreldes juuniga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,2%, teatab Statistikaamet.