Otsingu tulemused

Haridus mõjutab meie võimalusi kogu elu jooksul – alates lasteaiast ja koolist ning lõpetades erialavalikute, tööelu ja elukestva õppega. Haridusstatistika aitab mõista, kuidas Eesti inimesed õpivad, milline on nende haridustase ning kuidas muutuvad õppimisvõimalused ja haridustee eri eluetappides. Haridusstatistika annab järgmist teavet: milline on elanike haridustase; kui palju lapsi osaleb alushariduses; kui palju on õppijaid üldhariduses, kutsehariduses ja kõrghariduses; kui palju on õppeasutusi; kui palju on teistest riikidest pärit üliõpilasi; kui levinud on õppimine täiskasvanute hulgas

Pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist võib elukutse omandamiseks minna õppima kutsekooli. Seal võib õpinguid jätkata ka täiskasvanuna. Kutsekool annab erihariduse ja õpetab selgeks praktilised oskused tööle asumiseks näiteks keevitaja, koostelukksepa, elektriku, aedniku, koka või juuksurina. Tänapäevases kutsekoolis on palju põnevaid erialasid. Kutseharidusstatistikast saab teada, kui palju on Eestis kutseõppeasutusi ja kus need asuvad; mis erialasid saab kutseõppes omandada; kui palju on kutsehariduse omandajaid ja õppe lõpetajaid. Kutseharidusstatistikat on vaja kutseõppe