Otsingu tulemused

Statistikaamet viib sel aastal läbi kaheksa olulist isiku-uuringut, mille valimisse sattunud inimesed saavad anda olulist teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta. Isiku-uuringute andmeid võib esitada veebis, telefonitsi või silmast silma küsitluse käigus. Teiste hulgas viivad statistikaameti küsitlusi läbi Pille, Merike ja Hille, kes räägivad kui ühest suust, et nad teevad olulist tööd. „Kogu meie elu toetub ju statistikale!” Viimsis on kõigil hirmus kiire! Merike Tsilke on teinud telefoniküsitleja tööd 2017. aasta lõpust. Merike ei ütle kordagi, et töö on

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsuse alla kuuluvad riigieelarvelised asutused, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kohalike omavalitsuste alla aga linna- ja vallaasutused koos sihtasutustega. Statistikaameti riigirahanduse tiimijuhi Pauline Kommeri sõnul lõpetasid 2024. aasta eelarve defitsiidiga nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused. „Keskvalitsuse eelarve puudujääk oli 553,9 miljonit eurot ja kohalikel omavalitsustel 152,8 miljonit eurot,“ täpsustas Kommer. Valitsemissektori

Eesootaval laupäeval, 21. septembril tähistatakse maal elamise päeva, mil mitmed Eesti vallad avavad huvilistele oma uksed. Statistikaameti andmetel on rahvastiku vananemine maal endiselt jätkuv trend.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak kirjeldas, et kui juunis suurenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%, siis juulis kasv aeglustus 1% juurde. „Juulis suurenes eelmise aasta võrdluses mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 10% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 3%. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine jätkus ka juulis ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 28% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis statistikaameti andmetel 2024. aasta jaanuaris võrreldes 2023. aasta detsembriga 2,0% ja langes võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,5%.

Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust selgub, et mullu käis vähemalt korra aastas kinos üle poole miljoni eestimaalase. Pea sama palju inimesi külastas ka kontserte. Kokku nautis 2023. aastal kultuurisündmusi 79% vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest.

Eesti inimestest koguni 87% on valmis enne rahvaloendust oma andmeid registrites uuendama. Eelmisel aastal tegi seda rahvatikuregistris vaid 6% elanikest ja teiste registrite andmete värskendamine jäi veelgi tagasihoidlikumaks.

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid juunis jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist tööstuskaupade kauplused ja mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus müügimahud kasvasid mõlemas aastaga 12%. „Seevastu jätkas toidukaupluste müügimaht kahanemist ning vähenes eelmise aasta juunikuuga võrreldes 4%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 22% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Lisaks kasvas müügimaht 13% nii

Aastatel 2004–2024 on kõige enam ehk 15% kaubavahetusest toimunud põhjanaabriga. Teisel kohal on 20 aasta kokkuvõttes Rootsi. „Kaubavahetus Rootsiga moodustab 10% kogu Eesti väliskaubandusest, kolmandal kohal on Läti 9%-ga,“ selgitas statistikaameti väliskaubandusstatistika tiimijuht Evelin Puura. 2024. aastal vähenes kaupade eksport Soome võrreldes 2023. aastaga 11% ja import 16%. Kaupu eksporditi sinna mullu jooksevhindades 2,74 miljardi euro eest ning imporditi sealt pea sama palju ehk 2,72 miljardi euro eest. Kaubavahetus Soomega moodustas Eesti koguekspordist 16% ja koguimpordist 13%.

Pandeemia tõttu on juba üle aasta piiratud meie liikumine, kohtumised ja puhkused, mis olid varasemalt igapäevase elu lahutamatuks osaks. Viirusest tingitud olukord jätkub, aga ühel hetkel saab see loodetavasti siiski mööda. Kas pärast pandeemiat saabub meile uus reaalsus? Kas normaalsesse ellu naastes oleme omandanud uued harjumused nii liikumise kui ka üldise elukorralduse vallas? Kuivõrd meile teada-tuntud maailm üldse taastub?