Otsingu tulemused

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta septembris võrreldes augustiga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta septembriga -0,9%, teatab Statistikaamet.

Koroonapandeemia on toonud suurde huviorbiiti ka muud terviseteemad ning küsimuse, mida saab iga inimene ise selleks teha, et oma tervist hoida. Vaatasime viimastest (2019. aasta) Euroopa terviseuuringute andmetest, kui terviseteadlikult Eesti inimesed käituvad ja mis seisus on meie tervisenäitajad võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) rahvastega?

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 3,9%, teatab Statistikaamet.

2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses. 2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini. Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. Üldkeskharidusega inimesed on

Esialgsetel andmetel rändas 2009. aastal Eestist välja 4647 inimest ja Eestisse immigreerus 3643 inimest, teatab Statistikaamet. Alates taasiseseisvumisest on Eesti väljaränne ületanud sisserännet.

Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2017. aastal esialgsetel andmetel 0,3% ja võlatase 9% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel toodeti 2016. aastal 781 400 tonni piima, mida oli veidi vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Aasta lõpuks vähenes piimalehmade arv, samas aasta keskmine piimatoodang lehma kohta suurenes.

Tänu andmekogude andmete kasutuselevõtule ja valikuuringute kasutamisele 2017. aastal andmeesitajate arv võrreldes varasemate aastatega väheneb, teatab Statistikaamet.

Rahvaloendus tuleb sel aastal teisiti. Kui viimastel loendustel osalenud mäletavad loendaja külaskäiku ja tunnipikkuseid jutuajamisi, siis nüüd piirdub see igale inimesele kümneminutise veebiküsimustiku täitmisega. Tundub lihtne, kuid eeldab siiski põhjalikku ettevalmistust ja, mis peamine, iga inimese tahet.

Lääne-Euroopa riikide kogemus näitab, et rännet ei saa vaos hoida rangete seaduste ja piirikontrolliga. Need pigem muudavad rände toimumise viise. Londoni Ülikooli teadur Stephen Scheel leiab, et Eestist on saamas sisserände riik ja Eesti peab otsustama, millist immigratsioonipoliitikat järgida ning milliseid institutsionaalseid muutusi on vaja mitmekultuurilise ühiskonna toimimiseks.