Otsingu tulemused

Magistritöö teemavalik on ajendatud Mikku isiklikust huvist varimajanduse vastu. Maksudest kõrvalehoidumise uurimine selle majanduslike, sotsiaalsete ja eetiliste tagajärgede mõistmiseks on noore statistiku hinnangul ülioluline. „Probleem on paljude valitsuste jaoks kriitiline, kuna maksude tasumine või tasumata jätmine mõjutab väga tugevalt valitsussektori tulusid. Maksutulude vähenemise tagajärjel peab valitsussektor leidma alternatiivseid tuluallikaid avalike teenuste tagamiseks ning infrastruktuuri hoidmiseks ja arendamiseks või teatud teenuste pakkumisest loobuma,“ selgitas noor statistik

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr langes teise kvartaliga võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra. „Töötuid oli kolmandas kvartalis 56 300 ning nende arv on aasta algusest alates vaikselt vähenenud, kuid neid oli siiski 1500 võrra enam kui 2023. aasta kolmandas kvartalis,“ lausus ta. Tänavu teise kvartaliga võrreldes oli kolmandas kvartalis töötuid 1500 võrra vähem. Töötus vähenes eelmises kvartalis eelkõige meeste ning 15 –24-aastaste noorte seas. „Selles vanuses oli töötuid kolmandas kvartalis 2300 võrra vähem kui teises kvartalis, samas 25 –64-aastaste naiste

Mitu Eesti ema on sünnitanud üle 15 lapse? Mitmes külas elavad ainult naised, aga kus leidub ainult mehi? 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduselt kogunes tohutu hulk väärt teadmisi Eesti elanike kohta. Toome teieni kõige ootamatumad ja üllatuslikumad leiud.

Statistikaameti andmetel kasutas 2024. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtete pakutud maismaatransporti 49,5 miljonit sõitjat, mis on 12% enam kui eelmise aasta samas kvartalis. Busse kasutas 39,9 miljonit ja ronge 1,9 miljonit sõitjat. Bussidega tehti 19% ja rongidega 6% enam sõite kui eelmise aasta esimeses kvartalis.

Statistikaamet esitleb täna, 11. jaanuaril kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu.

Keskmine brutokuupalk oli 2019. aastal 1407 eurot, palgatöötaja kuu keskmine brutotulu 1317 eurot ja kõikide ametite mediaanpalk 1143 eurot. Elanike kuu keskmine netosissetulek oli 2018. aastal* 752 eurot ja ekvivalentnetosissetulek 1060 eurot. Millest need summad kõnelevad? Mida need mõisted täpsemalt tähendavad ja millal võrdlusi tehes üht teisele eelistada? Statistikaameti analüütikud selgitavad.

Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loendusest ilmneb, et 72,5% Eesti rahvastikust moodustavad siinsed põliselanikud ehk inimesed, kel on vähemalt üks vanem ja vanavanem sündinud Eestis. Eelmisel rahvaloendusel ulatus põlisrahvastiku osakaal 75,3%-ni, mis tähendab, et põliselanike osakaal rahvastikust on vähenenud 2,8 protsendipunkti võrra, samas on kasvanud end rahvuselt eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal.

Kuigi meie rahva iive oli negatiivne ka eelmisel aastal, hoidis positiivne rändesaldo ehk sisse- ja väljarändajate vahe Eesti rahvaarvu veel kasvavas suunas. Nii suurenes rahvaarv mullu 8803 inimese võrra. Ukraina kodanike osakaal Eesti rahvastikus tõusis samas 4,4%ni.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal eestimaalaste oodatav eluiga sünnimomendil 79 aastat. See on läbi aegade kõrgeim tulemus, mis ületab ka teiste Balti riikide näitajaid. Inimeste tervena elatud aastate arv mõnevõrra siiski vähenes.

Väärkohtlemise äratundmine suhtes ei ole alati kerge. Kliiniline psühholoog ja statistikaameti suhteuuringu küsitlejate toetaja Kaia Kastepõld-Tõrs selgitab, millised märgid viitavad vägivaldsele suhtele.