Otsingu tulemused

Laupäeva, 7. jaanuari pärastlõunaks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud üle 200 000 inimese ehk ligi 15% Eesti elanikest. Kõrgeim osalusprotsent püsib Tartu- ja Harjumaal.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport aprillis möödunud aasta sama kuuga võrreldes 54% ning import 51%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas nii eelmise aasta madal võrdlusbaas kui ka mineraalsete toodete, elektriseadmete ja transpordivahendite ekspordi ning impordi suurenemine.

Teisipäeva, 24. jaanuari südaööks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud üle poole miljoni inimese ehk 38% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. Internetis saab rahvaloendusel osaleda veel vaid 31. jaanuarini.

Statistikaamet tuletab meelde, et internetis saab rahvaloendusel osaleda vaid veel loetud päevad ja soovitab seda mitte jätta viimasele hetkele. E-rahvaloendusel saab osaleda kuni 31. jaanuari hilisõhtuni.

4.-5. juunini oli Statistikaametis Eurostati komisjon, kes hindas Eesti rahandusstatistika metoodika vastavust rahvusvahelistele nõuetele.

Statistikaameti andmetel jäi 2022. aasta novembris kaupade eksport jooksevhindades samale tasemele. Import suurenes võrreldes 2021. aasta sama kuuga 12%.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris möödunud aasta sama kuuga võrreldes 16% ning import 10%. Oluliselt mõjutasid kaubavahetuse suurenemist nii mineraalsete toodete kui ka puit ja puittoodete vedu.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 18% ning import 35%. Impordi kasvu mõjutas oluliselt elektrienergia ja mineraalsete kütuste sisseveo suurenemine.

Oi, kui kallis on Münchenis korterit üürida ja kui soodne on poes õlu! Mis sakslastel viga 18-kroonist bensiini tankida kui Eestis tuleb 3–4 korda väiksema palga eest sama summa välja käia. Kas need pole tuttavad võrdlused? Saksa Majanduse Instituut Kölnis võrdles keskmise tunnipalga ostujõudu 1960. ja 2009. aastal. Ajalehe Der Spiegel veebileht pakub välja ka kergestimõistetava interaktiivse graafiku 15 kaubale ja teenusele. Eestit ja Saksamaad on lihtne võrrelda, sest Eesti keskmine netotunnipalk oli 2009. aastal 65 krooni ehk siis ligikaudu võrdne minutite arvuga tunnis. Saksamaa andmetest