Otsingu tulemused

Eesti inimestele meeldib elada suurtes linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolitakse suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse. Nii selgub statistikaameti andmetest, mis võrdlevad rahvastiku paiknemist 2000. ja 2024. aastal.

Komisjoni esimees, statistikaameti peadirektori asetäitja Liina Osila ütles, et võidutöös käsitletav teema on ühiskondlikult oluline ning seda pole Eestis varem sellise nurga alt uuritud. „Jennifer-Chelsea töö on sisukas ja teaduslikult küps. See ühendab metoodilise täpsuse, iseseisvuse ja ühiskondliku olulisuse, selle tulemused kõnetavad nii teadlasi kui ka praktikuid ning toovad haridusuuringutesse värske ja mitmetasandilise vaatenurga,“ märkis ta. Osila sõnul annab võidutöö olulise sisendi poliitikakujundajatele haridusvaldkonna probleemidega tegelemiseks ning vajadusel ka valdkonna

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et viimati langes tarbijahinnaindeks kuises võrdluses selle aasta märtsis 0,5%, sama suurt langust nagu praegu nägime aga viimati ligi kolm aastat tagasi 2022. aasta oktoobris. „Võrreldes eelmise aasta septembriga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 7,7% võrra kallinenud toidukaubad,“ kommenteeris Veski indeksi aastast tõusu. Toidukaupadest olid kõige kaalukamad liha ja lihatoodete 8,2% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,2% kallinemine ning puuviljade 15% ja šokolaadi 36,8% hinnatõus. Aastaga on odavnenud

Eestis oli 2024. aasta lõpu seisuga 2,4 miljonit kodulindu, kellest 97% olid kanad ja kuked ning ülejäänud 78 200 muud linnud. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimastel aastatel taas suurenema hakanud. „Eelmisel aastal munesid linnud kokku 11 800 tonni mune. Põhilise osa munatoodangust annavad üksikud suurettevõtted, mis mõjutavad ka enim toodangu kasvu ja kahanemist,“ selgitas Kirs. Eestisse imporditi mullu 12 700 tonni munatooteid, millest 71% olid tervel kujul munad. Munade eksport oli 2024. aastal 2300 tonni. Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ning aastases võrdluses 5%. „Võrreldes mulluse juuniga mõjutasid indeksit enim 8,4% kallinenud toidukaubad. Transpordi 7,5% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Mais kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (10,1%). Odavnenud on riided ja jalatsid (4,1%) ning eluasemega seotud hinnad (0,6%). Võrreldes aastatagusega on

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on nooremate ja keskealiste vanuserühmades (16–54-aastased) interneti kasutamine kõigi jaoks tavapärane, ulatudes peaaegu 100%-ni. Märkimisväärselt on internetikasutus suurenenud vanemaealiste seas. Nii on näiteks vanusegrupis 55–64 internetikasutus võrreldes möödunud aastaga suurenenud viis ja 65–74-aastaste seas kuus protsendipunkti. Võrreldes 2020. aastaga on kasv olnud veelgi suurem, 55–64-aastaste seas 11 ja 65–74-aastaste seas 20 protsendipunkti. „Üheks oluliseks teguriks on vanuserühmade loomulik muutumine. Inimesed, kes on juba

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman tõi välja, et töötlevas tööstuses kokku tõusid hinnad teist kuud järjest – vastavalt oktoobris 0,7% ja septembris 0,8%. „Tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta oktoobriga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning elektroonikaseadmete tootmises. Vastupidist mõju avaldas hinnalangus kütteõlide tootmises ning elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Toiduainete tootjahinnad langesid 0,5%,“ täpsustas Šokman. Võrreldes selle aasta septembriga mõjutas indeksit oktoobris

Sügisel kirjutas statistikaameti uudises, et kõige suurema rahvastikutihedusega piirkond Eestis on viimase paarikümne aasta jooksul olnud läbivalt Lasnamäel. “Sealsed tihedalt ehitatud kõrged kortermajad on loonud olukorra, kus Lasnamäe asustustihedust võiks võrrelda näiteks Buenos Airesega Argentiinas või Kairoga Egiptuses,” kirjeldas statistikaameti geoinfospetsialist Hendrik Neubauer. Hiljuti avaldas statistikaamet värsked rahvastikuandmed ning vaatas nüüd taas Eesti kaardile otsa. „Värskete rahvastikuandmete põhja võtsime vaatluse alla Eesti tihedaimalt ja Eesti hõredaimalt asustatud

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski tõi välja, et tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks 2025. aastal oli toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus. „Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 6,9%,“ lausus Veski. Toidukaupadest kallinesid enim šokolaad (31,5%), kohv (31%), linnuliha (15,2%) ning värsked puuviljad ja marjad (12,7%). Samas odavnesid suhkur (17,1%), kartul (5,7%), värske või jahutatud kala (3,9%) ning töödeldud puuvili (3,9%). Bensiin oli 6,8% ja diislikütus 6,6% odavam. Veski selgitas, et 2025. aastal oli mitmeid sündmusi, mis