Otsingu tulemused

Igapäevaste liikumisvõimalusteta maailm on kujuteldamatu. Eestlaste toidulauale saabuvad banaanid Costa Ricalt, meie puitmööbel aga jõuab nii soomlaste kui ka rootslaste koju. Me vahetame infot, reisime ja liigume ringi rohkem kui eales varem ühest linnajaost teise, maalt linna, riigist riiki. Hea transpordisüsteem on tänapäevase elu- ja ettevõtluskeskkonna oluline osa. Peamised transpordiliigid on järgmised: maismaatransport (ehk tee- ja raudteetransport); veetransport; õhutransport. Transport mõjutab väga palju peaaegu kõiki majandusharusid ja teenindussektorit, mille käekäigust ja

Kui suur on Eesti inimeste sissetulek? Kas linnaelanikel on suurem sissetulek kui maaelanikel? Kui suur on Eestis keskmine sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta? Sissetulek on palju laiem mõiste kui töötasu. Peale palgatulu hõlmab see ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Eesti inimeste sissetulekutest ülevaate saamiseks kogume andmeid sissetuleku saajate ja kuu keskmise sissetuleku kohta

Tööl käies teenib inimene tasu ehk palka, mis on kokkuleppeline hüvitis töökohustuste täitmise eest. Peale summa, mida tööandja maksab töötajale, tasub tööandja sellelt ka tööjõumaksud, mis koos palgaga moodustavad tööjõukulu. Palk on oluline sissetulekuallikas, mille peamine eesmärk on katta inimese kulutusi elukohale, toidule ja transpordile ning muid põhivajadusi. Seepärast on seadusega reguleeritud, milline on madalaim palk, mida täistöökohaga töötajale võib töö eest maksta. Selline alampiir on seatud töötaja heaolu kaitseks. Palga- ja tööjõustatistika annab järgmist infot: milline on

Üleilmne eesmärk „Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid“ keskendub inimeste igakülgsele turvalisusele. Eelkõige on tähelepanu all sõjaliste konfliktide piirkonnad, kuid turvalisust soovitakse suurendada kõikjal. ÜRO tegevuskavas 2030 seatud eesmärkide hulgas rõhutatakse vajadust vähendada vägivalda ja sellega seotud surmade arvu, eriti laste hulgas. Rõhutatakse, et lõpetada tuleb laste kuritarvitamine ja ärakasutamine, lastega kaubitsemine ning vägivald laste vastu ja laste piinamine. Riikide tegevus peab olema rajatud õigusriigi põhimõttele. Vähendada tuleb korruptsiooni ning aastaks 2030