Otsingu tulemused

Statistikaamet tunnustas oma 100. sünnipäeval kahte suurettevõtet Stora Enso Eesti AS-i ja Norma AS-i korrektselt ja tähtaegselt esitatud andmete eest. Tunnustuse hea koostöö eest pälvisid ka Vaba Lava ja disainibüroo Velvet.

Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.

2010. aasta alguses jätkus koos töötuse kasvuga ka toimetulekuraskustes inimeste arvu kasv. Oluliselt suurenes surve sotsiaalkaitsesüsteemile. Aasta teine pool aga näitas paranemise märke nii tööturul kui ka inimeste toimetulekus. Eesti 2010. aasta majandusnäitajaid vaadates tundub, et kriis on ületatud. Kuigi tööstustoodangu mahu ja ekspordi kasv ei ole kaugeltki ainukesed tegurid, mis mõjutavad tööturgu ja inimeste toimetulekut, saab neid pidada suunanäitajaks. Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal püsivhindades 3%, kuigi alles aasta varem oli langus 14%

Eestis sünnib rohkem poisse, aga elab rohkem naisi. Selle tulemusena tekib küsimus, mitmendal eluaastal jäävad mehed arvulisse vähemusse ning millised muutused on selles osas aja jooksul toimunud. Vastust otsis statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski viimase ligi saja aasta rahvastikustatistikast.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul oli 2024. aasta sarnane 2023. aastaga. “Mullu suri pea 6000 inimest rohkem kui sündis. Sisseränne ületas väljarännet 550 inimese võrra. Kui viimasel kahel aastal on positiivne rändesaldo suutnud erakordselt madalat sündide arvu kompenseerida, siis 2024. aastal kahanes ka rahvaarv tervikuna enam kui 5000 inimese võrra,“ selgitas Trasberg. Sündide arv jätkab langemist Analüütik tõdes, et 2024. aastal kiirenes sündide vähenemine võrreldes 2023. aastaga veelgi. „Mullu sündis 9646 last, mida on enam kui 1000 võrra vähem kui 2023. aastal. Alates

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuhi Terje Trasbergi sõnul saabus Eestisse 2024. aastal 18 634 inimest, välja rändas 17 260. „Loomulik iive oli mullu negatiivne (– 6066 inimest), kuid rändesaldo positiivne (+1374 inimest). Et negatiivne iive süvenes võrreldes eelnevate aastatega veelgi, siis positiivne rändesaldo seda enam korvata ei suutnud. Nii langes rahvaarv eelmisel aastal pea 5000 inimese võrra,“ ütles ta ja lisas, et viimati langes Eesti rahvaarv 2016. aastal. Sündis 6100 inimest vähem kui suri Esmakordselt Eesti rahvastikustatistika ajaloos, mis ulatub aastasse

Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg sõnas, et oodatav eluiga on Eestis pidevalt pikenenud, välja arvatud pandeemia-aastatel. „Eelmisel aastal pikenes meeste oodatav eluiga võrreldes 2024. aastaga 0,5 ja naiste oma 0,1 aasta võrra,“ ütles Remmelg ja lisas, et kui 1995. aastal oli oodatav eluiga sünnimomendil 67,6 aastat, siis 2025. aastal oli see 12,2 aasta võrra pikem ehk 79,8 aastat. Lätis ja Leedus on oodatav eluiga olnud Eestiga võrreldes lühem – 2024. aastal Leedus 77,5 ja Lätis 76,4 aastat. Lätis on oodatav eluiga üks lühemaid kogu Euroopas. Samal ajal Soomes, kus oodatav eluiga

„Eestis tehti eelmisel aastal ühe inimese kohta keskmiselt 1,9 muuseumikülastust. Kõige aktiivsemalt külastati muuseume Saare ja Lääne maakonnas, kus tehti vastavalt 4,1 ja 3,9 muuseumikülastust inimese kohta. Tallinnas, kus on muuseume kõige enam, külastati neid keskmiselt 2,9 korda inimese kohta. Kõige vähem külastati muuseume Rapla maakonnas (0,3) ning tagasihoidlikumad näitajad olid ka Valga (0,7) ja Viljandi maakonnas (0,8),“ rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Välisturistid külastavad muuseume järjest enam Kui 2023. aastal külastasid välisturistid Eesti muuseume 739 000 korral

Majanduskriisi tõttu vähenes 2009. aastal elanikkonna keskmine sissetulek ja tõusis tööpuudus, samas aitasid suurenenud pensionid ning riiklikud toetused vältida elanike vaesusesse langemist, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõdes, et ehitushinnaindeksi tõusu panustas 2025. aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega mõjult enim materjalide hinnatõus. „Kui ehitushinnaindeks tõusis 2025. aastal 1,5%, siis sealhulgas kallines tööjõud 1,7%, masinate kasutamine