Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul palgakasv 2025. aastal aeglustus. „Olgugi et palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus aastane palgatõus oli üle 6,5%,“ lausus Vaikmets. Vaikmets kirjeldas, et kõige kõrgem brutokuupalk oli 2025. aastal Harju maakonnas (2336 eurot), kus palk kasvas aastaga 5,3% ja Tartu maakonnas (2112 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,9%. „Harjumaa keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas (2451 eurot), Tallinnast

Sel nädalal toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõigus vähemalt 16-aastasel Eesti elanikul, kellel on rahvastikuregistris olemas elukoht, kes on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elav kodakondsuseta isik ehk rahvakeeli halli passi omanik. Kokku saab neil valimistel valida veidi üle miljoni inimese ehk 73% elanikkonnast. Keskmise valija profiil erineb keskmise elaniku profiilist Üldpildis eristavad nendel valimistel keskmist valijat keskmisest elanikust kaks põhilist aspekti. Esiteks

Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2013. aastal esialgsetel andmetel 0,2% ja võlatase 10% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.

Muuseumides käidi 2012. aastal 3,04 miljonit korda, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes oli muuseumikülastusi 14% enam.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2384 eurot) ning Harju (2263 eurot) ja Tartu (2023 eurot) maakonnas. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Tartu (7,2%) ja Ida-Viru (6,9%) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Harju maakonnas, v.a Tallinnas – 4,8%,“ ütles ta. Esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2025. aastal oli 475 euro võrra kõrgem kui 2022. aastal. „Viimase kolme aasta jooksul on esimese kvartali keskmine palk tõusnud ligi 31%,“ tõdes Saagpakk. Analüütik selgitas, et kõrgeim

Statistikaameti juhtivanalüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul hakkas aasta algusest alates kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht mais kahanema. „Seda mõjutasid tööstuskaupade kauplused, kus maht kahanes eelmise aasta maiga võrreldes 5%. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht vähenes viimati 2025. aasta novembris,“ lisas Pihlak. „Toidukaupade kaupluste müügimaht mais kasvama ei hakanud ning jäi eelmise aasta mai tasemele,“ tõi Pihlak välja. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemine jätkus ka mais ning müügimaht kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%. „Tähele

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv

Statistikaameti juhtivanalüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et jaekaubandusettevõtete müügimaht, mis mais kahanes, hakkas juunis taas kasvama. Müügimahu suurenemist mõjutasid juunis toidukaupade kauplused, kus müügimaht kasvas pärast enam kui kaks aastat kestnud vähenemist. „Toidukaupade kaupluste müügimaht suurenes eelmise aasta juuniga võrreldes 1%. Viimati kasvas toidukaupade kaupluste müügimaht 2024. aasta märtsis,“ täpsustas Pihlak. Nii mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete kui ka tööstuskaupade kaupluste müügimaht jäi 2025. aasta juuni tasemele. „Mootorikütuste jaemüügiga

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2011. aastal esialgsetel andmetel 1% ja võlatase 6% sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Hiljuti tõime ühes oma blogiloos välja, et kuigi Tallinna rahvaarv kasvab nii sise- kui ka välisrände tõttu, on viimase nelja aastaga (2015–2018) pealinnast välismaale läinud 21 185 inimest. Mis põhjusel see märkimisväärne hulk inimesi võõrsile läks ja kui palju neist tagasi tuli?