Otsingu tulemused

Paljud eestimaalased kasutasid võimalust vabastada septembris oma pensioniraha. Mõni otsustas sellega kohe oma elukvaliteeti parandada, mõni pani selle tulevikuks rikkust koguma. Kes nad olid? Uurisime, mis ametialadel pensioniraha väljavõtjad tegutsevad.

Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?

Ettevõtlussektori müügitulu oli 2009. aasta II kvartalis 130 miljardit krooni, mis oli jooksevhindades 23% väiksem kui eelmise aasta II kvartalis, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta kolmandas kvartalis 1812 eurot ehk 10,4% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli kolmandas kvartalis 1500 eurot ehk 11,2% suurem võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.

Targad ja kvaliteetsed otsused kohaliku elu kiiremaks ja jätkusuutlikuks arendamiseks sünnivad usaldusväärsetele andmetele tuginedes. Statistikaameti loodud juhtimislauad annavad täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Kuigi meie rahva iive oli negatiivne ka eelmisel aastal, hoidis positiivne rändesaldo ehk sisse- ja väljarändajate vahe Eesti rahvaarvu veel kasvavas suunas. Nii suurenes rahvaarv mullu 8803 inimese võrra. Ukraina kodanike osakaal Eesti rahvastikus tõusis samas 4,4%ni.

Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2018. aastal 0,5% ja võlatase 8% sisemajanduse koguproduktist.