Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvaloendus. Noortel on rohkem terviseprobleeme kui 10 aastat tagasi

Artikkel
2021. aasta rahvaloenduse andmetel on hinnanguliselt kolmandikul elanikest mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. Seda on 2 protsendipunkti võrra rohkem kui eelmise, 2011. aasta loenduse ajal. 28%-l rahvastikust on igapäevategevus mõne terviseprobleemi tõttu piiratud.

Andmete taaskasutusest ja rahvaloendusest

Artikkel
Tänapäeval jäävad igast meie liigutusest maha andmed. Kell käe peal näitab, kuidas öösel magasid või palju päeva jooksul liikusid. Telefon taskus salvestab, kus päeva jooksul viibid ning samamoodi saad salvestada, mida päeva jooksul sööd ja siis seda analüüsida. Sarnaselt kirjutatakse iga kord andmetena üles ka see, kui riigiga ühendust võtad.

Kõrgemalt haritud naised. Kõikjal Eestis.

Artikkel
Igas linnas ja vallas on kõrghariduse või keskeriharidusega naisi suhteliselt rohkem kui sama haridustasemega mehi. Absoluutarvudes on vaid Vormsi vallas kõrgharidusega mehi rohkem kui kõrgharidusega naisi.

Eesti tööjõu-uuringu metoodika muudatused

Sisuleht
Euroopa sotsiaalstatistika integreeritud raammääruse (IESS) nõuete tõttu on alates 2021. aastast Eesti tööjõu-uuringul uus metoodika. Muudatuste peamine eesmärk on parandada andmete kvaliteeti. Statistikaamet avaldab uue metoodika alusel arvutatud, 2021. aasta I kvartali tööturuandmed oma andmebaasis 17. mail.

Aja puudumine ei võimalda inimestel enesetäiendamisega tegeleda

Artikkel
Möödunud aasta jooksul* osalesid tasemeõppes või koolitustel pooled 20–64-aastastest Eesti inimestest. Siiski ütleb ligi 48% vastanutest, et neil on soov või vajadus veelgi rohkem õppida. Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringu tulemustest selgub, et peamisteks takistusteks on osutunud aja puudumine, sobivate koolituste vähesus ja nende hind.

Rahvaloendus. Usku omaks pidavate inimeste osakaal püsib muutumatuna, õigeusk on jätkuvalt levinuim

Artikkel
Eesti inimestest peab mõnda usku omaks hinnanguliselt 29%. See näitaja on püsinud muutumatuna viimase kolme rahvaloenduse jooksul. Eelnevate loendustega võrreldes on tõusnud aga nende osakaal, kes ei pea omaks ühtegi usku – kui 2011. aastal oli see 54%, siis nüüd 58%. Levinuim religioon Eestis on õigeusk.

Kõrgharidus

Valdkond
Pärast keskkooli lõpetamist seisavad noored valikute ees. Üks neist on kõrgkooli astuda ja omandada kõrgem haridus. Eesti kõrgharidussüsteem on kolmeastmeline: rakenduskõrgharidusõpe ja bakalaureuseõpe; magistriõpe; doktoriõpe. Iga õppur võib otsustada, kas ta läbib kõik tasemed või piirdub rakenduskõrghariduse diplomi, bakalaureuse- või magistrikraadiga. Enamasti määravad omandatud haridustase ja valdkond ka edasise karjääritee. Kõrgharidusstatistikast leiab järgmist infot: kui palju on kõrgharidust pakkuvaid õppeasutusi; kui palju on nais- ja meesüliõpilasi; kui palju studeerib meie