Otsingu tulemused

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2024 Eesti rahvaarv 1 366 491, mida on 607 inimese võrra rohkem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 10 721 ja suri 15 832 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 20 209 ja Eestist lahkus 14 491 inimest. Võrreldes aasta varasemaga on vähenenud sündide, surmade ja sisserändajate arv, kasvanud aga väljarändajate hulk.

Eesootaval laupäeval, 21. septembril tähistatakse maal elamise päeva, mil mitmed Eesti vallad avavad huvilistele oma uksed. Statistikaameti andmetel on rahvastiku vananemine maal endiselt jätkuv trend.

2024. aastal tähistame teema-aastana Eesti kultuuririkkust. Märkame, väärtustame ja hoiame Eesti kogukondade ning rahvaste kultuuride mitmekesisust. Statistikaamet vaatas sel puhul andmetele otsa ja leidis põnevaid fakte, milline on Eesti kultuuriline mitmekesisus arvudes.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2021 Eesti rahvaarv 1 329 460, mis on 480 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 2590 inimese võrra, positiivne rändesaldo suurendas seda aga 3070 inimese võrra.

Kui 1993. aastal oli alla 30-aastaste osakaal 60–70% kõigist abiellujatest, siis 2023. aastal oli alla 30-aastaseid abiellujaid meeste hulgas vaid 24% ja naiste hulgas 34%, selgub statistikaameti andmetest.

Kui tihti te kohtute sõprade või sugulastega? Kui palju te ennast liigutate? Kui rahul te eluga olete? Tervist, sotsiaalset aktiivsust, majanduslikku olukorda ja vaba aega käsitlev uuring püüab anda vastust küsimusele, kuidas mõjutab elukvaliteet tervist ja majanduslikud võimalused toimetulekut pensionieas. Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuringuga on kogutud teavet 50-aastaste ja vanemate inimeste eluolu kohta juba viimased 20 aastat. Kuidas eestlased vananevad? Statistikaameti SHARE projektijuhi Jana Brunsi sõnul annab uuring väärtuslikku teadmist selle kohta, kuidas Eesti inimesed

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötus iseloomustab tööjõu pakkumise olukorda tööturul ehk näitab, kui palju on inimesi, kes tahaksid töötada, kuid neil ei ole tööd. Sama nähtust kirjeldab laiemalt veel teinegi näitaja, milleks on tööjõu alakasutuse määr. „Alakasutatud tööjõuks loetakse inimesi, kelle tööjõud ei leia optimaalset kasutust, mis tähendab, et nad tahaksid töötada rohkem kui nad seda teevad. See näitaja võimaldab veelgi täpsemalt hinnata, kui palju on tööturul kasutamata potentsiaali,“ sõnas analüütik. Alakasutatud tööjõu moodustavad: töötud – inimesed, kes

Statistikaameti andmetel elab Eestis 01.01.2023 seisuga 1 365 884 inimest, mida on 34 088 (2,6%) võrra rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 646 inimest ja suri 17 315. Eestisse saabus 49 414 inimest ja välja rändas 9657, seega sisseränne ületas väljarännet viiekordselt.

Statistikaameti täpsustatud andmete alusel oli 1. jaanuaril 2021 Eesti rahvaarv 1 330 068, mis on 1179 inimest rohkem kui aasta varem*. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv mullu 2602 inimese võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 3782 inimese võrra.

Statistikaameti andmed võivad olla tugevaks vundamendiks kohaliku tasandi elu tulevikuplaanide seadmiseks. Avaldame aastas üle 3000 näitaja, millega saab tutvuda nii statistikaameti andmebaasis kui ka rakendustes , sealhulgas juhtimislaudadel . Statistikaameti andmed pakuvad tuge muutuste analüüsimisel Statistikaamet kasutab riikliku statistika tegemisel aktiivselt enam kui 500 andmekogu, sealjuures kaudselt ka 15 linna ja 64 valla ehk kõigi 79 Eesti kohaliku omavalitsuse andmeid. Suurusest olenemata peavad omavalitsused täitma kõikjal Eestis samu ülesandeid ning pakkuma elanikele ühesuguseid