Otsingu tulemused

Enamik eestimaalastest on valmis aasta lõpus algaval rahvaloendusel osalema ning nendest 71% eelistab täita rahva ja eluruumide ankeeti internetis, selgub Kantar Emori hiljutisest uuringust.

Rahva- ja eluruumide loenduse andmetel elas 2021. aastal Euroopa Liidu (EL) riikides kokku 443,2 miljonit inimest. Eurostati esialgsete tulemuste põhjal olid EL-i viis kõige suurema rahvaarvuga riiki Saksamaa (83,2 miljonit inimest), Prantsusmaa (67,9 miljonit), Itaalia (59,0 miljonit), Hispaania (47,4 miljonit) ja Poola (37,0 miljonit).

Esialgsetel andmetel rändas 2009. aastal Eestist välja 4647 inimest ja Eestisse immigreerus 3643 inimest, teatab Statistikaamet. Alates taasiseseisvumisest on Eesti väljaränne ületanud sisserännet.

Aastatel 2007–2009 on Eestisse sisserännanud veidi alla 4000 inimese aastas ja Eestist välja üle 4000 inimese aastas. Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse on samad — Soome, Venemaa, Saksamaa ja Suurbritannia. Sisserändel ülekaalus mehed, väljarändel naised Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Eestisse sisse rändab enam mehi (2009. aastal oli naiste osatähtsus sisserändel 39%), samas Eestist välja rohkem naisi. Suurimaks lahkujate rühmaks on sünnitusealised naised. Ka meeste väljarändes on suurim vanuserühm

Aastatel 2007–2009 on Eestisse sisserännanud veidi alla 4000 inimese aastas ja Eestist välja üle 4000 inimese aastas. Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse on samad — Soome, Venemaa, Saksamaa ja Suurbritannia. Sisserändel ülekaalus mehed, väljarändel naised Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Eestisse sisse rändab enam mehi (2009. aastal oli naiste osatähtsus sisserändel 39%), samas Eestist välja rohkem naisi. Suurimaks lahkujate rühmaks on sünnitusealised naised. Ka meeste väljarändes on suurim vanuserühm

Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.

Statistikaameti laiaulatuslikust suhteuuringust* selgub, et oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 41% naistest.

Saabuva sõbrapäeva puhul vaatame, milline on Eesti abielupaaride koondportree. Aluseks on Statistikaameti abielude statistika ja abielupaaride andmed rahvastikuregistris.

Täpsustatud andmetel elas 2014. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 819 inimest, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes 2013. aastal jooksul 4355 inimese võrra ehk 0,3%. Rahvaarvu vähenemises on sisserände kasv vähendanud väljarände mõju, kuid väheneva sündimuse tõttu on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus rahvaarvu languses.

Juuni alguses avaldatud värskete rahvaloenduse andmete kohaselt elab Eestis 919 711 eestlast, st 69,4% elanikkonnast. Nende andmete aluseks on elanikud, kelle rahvus on teada. Teadmata jäi 6727 inimese etniline kuuluvus, sest nad ei olnud seda registritesse märkinud või eelmisel rahvaloendusel öelnud. Järgnevalt vaatame, kui paljud inimesed ja kes muudavad aja jooksul oma rahvust.