Otsingu tulemused

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elab Hiinas 1,34 miljardit inimest. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on rahvastikus suurenenud vanemaealiste ja vähenenud laste osatähtsus. Hiina rahvaloenduse tulemused kinnitasid teadaolevaid trende. Rahvastiku juurdekasv on aeglustunud, mis mõjutab tulevikus negatiivselt Hiina majandust, vahendab BBC. Laste osatähtsus vähenenud Laste osatähtsus on Hiina rahvastikus tugevalt vähenenud. 2010. aastal moodustasid 0–14-aastased 17% riigi rahvastikust, mis tähendab, et kümnendi jooksul on nende osatähtsus vähenenud kuue protsendipunkti võrra. Samal ajal

ISBN 978-9985-74-519-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 112 lk Ilmus: 28.05.2012 Analüütiline kogumik annab põhjaliku ülevaate Eesti elanike ajakasutusest ja vaba aja veetmisest. Analüüsitakse ajakasutuse erinevusi soo, vanuse ja tööhõive järgi, samuti tasustatud ja tasustamata töö ning kodutööde mahu muutusi. Antakse ülevaade eri tegevustele kuluvast ajast, vaba aja kasutusest ja sellest, kuidas sisustatakse perega koos veedetud aega. Analüüsid põhinevad 2009.−2010. aasta ajakasutuse uuringu andmetel. Esitatud on võrdlused 2000. aastaga ja teiste Euroopa riikidega. Mõeldud valdkonnast

Statistikaameti andmetel moodustas välispäritolu rahvastik 2015. aastal Eesti kogurahvastikust ligi neljandiku. Enim oli nende hulgas kutseharidusega inimesi.

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.

Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?

Eurostati prognoosi kohaselt peab järgmise viiekümne aasta jooksul Eesti majandus arenema tingimustes, kus tööturule sisenejate arv on väiksem kui sealt lahkujate oma ning aastaks 2060 on 100 tööealise kohta ligi 80 ülalpeetavat. Eesti rahvastiku vähenemisest ja vananemisest on räägitud üsna palju, samas, mida see sisuliselt tähendab, on suhteliselt halvasti teadvustatud. Ilmekas näide on arutelu pensioniea tõstmise üle. Pensioniea tõstmise vastaste üks argumente on, et statistika kohaselt elab Eesti elanik napilt pensionieani. Selle väite loogika on vigane, sest võrreldakse praegust oodatavat

Eesti keeles Formaat B5. 412 lk Ilmus: 31.03.2015 Raamat käsitleb Eesti maakondade rahvastiku arengut statistilises võtmes, materjal on esitatud pigem matemaatiku-statistiku kui demograafi vaatenurgast. Kirjeldatakse pilti, mis avaneb maakondade rahvastikust 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmeid uurides. Raamat jaguneb sisuliselt kahte ossa: esimeses võrreldakse rahvastiku olukorda maakondades ja suuremates linnades ning kirjeldatakse ühiseid suundumusi, teine osa vaatab rahvastikku maakonniti, sisse tuuakse linna ja valla tasand. Kõiki maakondi käsitletakse ühesuguse mustri alusel

Tänasel lastekaitsepäeval on sobiv märkida, et Eesti 2011. aasta rahvaloenduse esialgsetel tulemustel on 0–14-aastaseid ehk lapsi rahvastikus 15%. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on laste osatähtsus vähenenud kolm protsendipunkti. Ehkki noorim vanuserühm (0–4-aastased) on arvukam kui 2000. aastal, on laste arv eelmise loendusega võrreldes viiendiku vähenenud ning laste põlvkonnad on jätkuvalt väiksema arvukusega kui nende vanemate põlvkonnad. Viimase kümne rahvaloenduse tulemusi võrreldes on näha, et 0–14-aastaste osatähtsus rahvastikus on pidevalt vähenenud. 1881. aasta loenduse

Käesolev lugu sai kirjutatud ajendatuna ajalehe «Sakala» veergudel toimuvast arutelust Viljandi maakonna koolivõrgu üle. Viljandi hariduselu ümberkorralduste arutelu näitab, et demograafilise olukorra tõsidus ei ole väga paljudele kohale jõudnud. Viljandi maakonnas elas 1989. aasta rahvaloenduse ajal 65 222 alalist elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse ajal 57 974. Statistikaameti andmetel oli mullu 1. jaanuaril Viljandi maakonna rahvaarv 51 457 inimest. Seega on rahvaarv Viljandi maakonnas viimasest rahvaloendusest 2009. aasta alguseks vähenenud kuue ja poole tuhande inimese võrra. Kõnealusel