Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütiku Luisa Nuka sõnul suurenes tehisintellekti kasutamine aastaga leibkondades 1,4 korda ja ettevõtetes 1,5 korda. „Kasvu taga on ilmselt sellel põhinevate rakenduste ja teenuste laiem kättesaadavus ning nende integreerimine igapäevaellu. Kõige rohkem suurenes kasutus 65–74-aastaste vanuserühmas, kus kasv oli rohkem kui kahekordne,“ tõi Nuka välja. Märgatavam suurenemine toimus ka 35–44-aastaste seas. „Tehisintellekti kasutamine noorte seas oluliselt ei suurenenud, kuna selle vanuserühma kasutustase oli juba varem kõrge (90%). Samas jäid noored jätkuvalt kõige

Homme, 20.septembril toimub maailmakoristuspäev. Kümned miljonid vabatahtlikud keskenduvad sel päeval ülemaailmsele jäätmekriisile üheskoos prügi koristades või probleemile teiste seotud tegevuste kaudu tähelepanu juhtides. Eestis tekkis viimastel ehk 2022. aasta andmetel aastas 22,9 miljonit tonni jäätmeid.

Pealkirja esimesele küsimusele oskavad ilmselt kõige paremini vastata füüsikud. Teisele küsimusele aga majandusteadlased, statistikud ja vahel ka meie ise. Kas raha tegelikult kaob? Muidugi mitte. Raha lihtsalt liigub – me teenime seda oma töö, teadmiste ja oskustega ning vahetame selle kaupade ja teenuste vastu. Ometi on ilmselt igaüks meist vähemalt korra kuu lõpus mõelnud: „Kuhu see raha küll kadus?“. Arved said makstud, poeskäigud tehtud, paar kohvi või jäätist ostetud ning mõni tellimus telefonis paari nupuvajutusega kinnitatud. Midagi erilist justkui ei ostnud, aga pangakonto näitab

Aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse küsitluse käigus saavad inimesed muu hulgas anda hinnangu oma tervisele. Samas sõnastuses tervist puudutavad küsimused kõlasid rahvaloendusel ka kümme aastat tagasi, mistõttu pakuvad seekordsed tulemused ülevaatliku pildi sellest, milline on Eesti rahva tervis ja kuidas on see kümnendiga muutunud.

Jäätmete puhul on selline muutus eriti oluline, sest eesmärk ei ole üksnes tegeleda juba tekkinud jäätmetega, vaid vähendada jäätmeteket ja suunata järjest suurem osa jäätmetest ringlusse. „Jäätmehierarhias on kõige tähtsam jäätmeteket ennetada – jäätmed, mida ei teki, ei vaja ka kogumist ega käitlemist. Samal ajal peame edendama jäätmete ringlussevõttu, et materjalid võimalikult kaua ringluses püsiksid,“ selgitas statistikaameti keskkonnastatistika juhtivekspert Kaia Oras. Eestis tekkis 2024. aastal 514 000 tonni ehk umbes 7,2 kilogrammi olmejäätmeid inimese kohta nädalas. Olmejäätmete teke

2024. aasta oli Eesti statistikas tõeline avastuste aasta ja mis oleks parem viis andmemaailmas toimuva kokkuvõtmiseks, kui heita pilk kõige populaarsematele statistikablogidele. Siit leiad kuumimad andmelood, mis on pakkunud huvitavaid, üllatavaid ja kasulikke teadmisi meie rahvast ja ühiskonnast. Tule uudista, mida põnevat saame lõppevast statistika-aastast kaasa võtta.

2021. aasta rahvaloenduse andmetel on hinnanguliselt kolmandikul elanikest mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. Seda on 2 protsendipunkti võrra rohkem kui eelmise, 2011. aasta loenduse ajal. 28%-l rahvastikust on igapäevategevus mõne terviseprobleemi tõttu piiratud.

Eesti spordiregistri andmetel oli 2025. aastal spordiklubides ja spordikoolides 132 281 kuni 19-aastast harrastajat, neist 76 155 olid poisid ja 56 126 tüdrukud. Kuni 19-aastased moodustasid üle poole (51,9%) kõigist harrastajatest, mis näitab spordiklubide ja spordikoolide olulist rolli laste ja noorte huvitegevuse korraldamisel ning liikumisharjumuste kujundamisel. Eelmisel aastal harrastati Eesti spordiklubides ja -koolides kokku 160 erinevat ala. Noorte seas on populaarseim spordiala jalgpall (20 652 harrastajat), kus koguni 86,6% harrastajatest olid 19-aastased või nooremad. Järgnesid