Otsingu tulemused

Kui majandus on madalseisus, energiakriisist räsitud ja elukeskkond peadpööritavalt muutlik, tekib tööandjatele tohutu surve kõikide muutustega kiiresti kohaneda. Palgaralli ja olelusvõitlus talentide pärast koguvad aina tuure. Kes pakub neljapäevast töönädalat, kes lubab piiramatut puhkust. Millised on aga tegelikult need väärtused, mis meie andekaid andmetarku statistikaametis rõõmsa ja motiveerituna hoiavad, jagavad tiimijuhid Katriin Põlluäär ja Eveli Voolens.

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2009. aasta III kvartalis 1,4 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Valitsemissektori võlatase tõusis 13,8 miljardi kroonini.

Eestis räägitakse palju sellest, et suurema rahvaarvuga omavalitsusüksus on parem. Väide, et väikesed omavalitsusüksused on olemuslikult nõrgemad, võib olla tõene, kuid kas tuginetakse usule või kindlale teadmisele?

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal palgatöötaja keskmine brutotulu kuus 1475 eurot, mis on 92 eurot rohkem kui aasta varem. Kuu keskmine brutotulu suurenes aastaga 6,7 protsenti.

Tallinnas oli elanike keskmine brutotulu 2019. aastal 1444 eurot kuus. Linnaosadest oli teenitud tulu kõige suurem Kesklinna (1779 eurot) ja kõige väiksem Lasnamäe elanikel (1224 eurot).

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis 3,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot.

Statistikaameti andmetel pidurdusid majanduskriisi tulemusel aastatel 2008–2010 järsult kodumajapidamiste tarbimiskulutused. Et kodumajapidamiste kasutatav tulu oli nendel aastatel suurem tarbimiskulutustest, suutsid kodumajapidamised säästa. Aastatel 2009–2010 oli Eesti kodumajapidamiste säästumäär juba ligikaudu samas suurusjärgus Euroopa Liidu keskmisega. Samuti paranes kodumajapidamiste finantspositsioon teiste sektorite suhtes. Kui aastatel 2002–2008 olid kodumajapidamised tervikuna teistele sektoritele võlgu, et oma lõpptarbimist ja investeeringuid finantseerida, siis aastatel 2009–2010